Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise käigus rajatakse Oja tänavale uus reoveetorustik ja kinnistule Oja 124 tehakse uus reoveetorustikuga liitumispunkt.
Pärast maja sellele ümberühendamist võib vana torustiku maha jätta. Aktsiaseltsist Pärnu Vesi seda tööd tellitud ei ole.
AS Pärnu Vesi vaatas olukorra veel kord üle, mille käigus avastati samas piirkonnas ühe AS Pärnu Veele kuuluva veetorustiku kaevu kaane puudumine, paigaldame uue kaane lähiajal.
AS Pärnu Vesi soovitab kinnistute omanikel kontrollida neile kuuluvate ja hooldatavate kaevude kaante olemasolu ja seisukorda.
Oleme tänulikud, kui annate teada puuduvatest kaevukaantest ja veeleketest AS Pärnu Vee dispetšerteenistuse ööpäev läbi töötaval telefonil 445 5650.”
Pärnu Postimees omalt poolt soovib linnakodanikele pikka meelt, sest käimasolevad torutööd tuleb ära teha ja millal oleks selleks veel parem aeg. Olaf Esna andmetel alustati Pärnus kanalisatsioonivõrgustiku rajamist 1900. aastal, kui Lõuna tänavale pandi Pulsi õlletehasest Tallinna väravani viinud maa-alune kanalisatsioon. 1913. aastal uuris linnavalitsus tõsiselt võimalusi seada linnas sisse “vesivarustus”, aga Esimene maailmasõda tuli vahele. Ehk 110 aastat hiljem jõutakse nende töödega lõpule.
Kuumal ajal helistati toimetusse ja kurdeti olematu ventilatsiooni üle linnabussides. AS GoBus Pärnu direktor Andrus Kärpuk vastas järgmist: “Madalapõhjalistel Scania-bussidel on lagi kõrgel ja tuulutusluugid bussijuhi elektriliselt avatavad. Enamikul Mercedestest on aga tuulutusaknad, mis asuvad madalamal. Palusin bussijuhte teavitada, et nad need luugid avatuna hoiaksid.”
Bussiliikluse teemal toodi veel üks kuri kiri, millest õhkus omajagu tigedustki, nagu oleks kirjutajal Pärnu bussipargiga kana kitkuda, aga asja sisu oli järgmine: “Meesterahvas seisis 26. juulil kell 12.10 Kaevu bussipeatuses sooviga sõita Oja peatusse. Buss nr 13 sõitis mööda ja peatus 50 meetri kaugusel ajutise peatuse märgi juures. Alalises peatuses polnud mingit teadet, et see ajutiselt ei toimi. Läinud siis linlane ajutisse peatusse, buss nr 14 pani aga inimesed maha tavapeatuses ja sõitis edasi ajutisest peatusest välja tegemata, kuigi ootajad seal kätega vehkisid.
Andrus Kärpuk võttis omaks, et selline olukord võis tõesti tekkida: “Peatusetähised ei ole bussipargi valdkond ja kui siin on mingi segadus, millest me ette ei tea, käitub iga bussijuht nii, nagu ta parajasti aru saab. Meiega oli torustiku paigaldaja eelnevalt küll kooskõlastanud liiklusskeemi, kuid sel hetkel polnud teada selle kehtimahakkamise kuupäev. Ajutise peatuse märgid pandi välja 26. juulil nii, et bussiparki sellest ei teavitatud. Muidu oleksime saanud bussijuhte informeerida ja sõitjatele teated välja panna. Samal ajal ei võtnud märkide paigaldaja kohe maha statsionaarse peatuse märke, mida oleks kindlasti pidanud tegema koos ajutiste märkide paigaldamisega. Ei saa ju korraga üleval olla kahte vasturääkivat liiklusmärki.
Päeva peale ta seda siiski tegi ja kui meie asjast teada saime, panime täiendavalt välja teated peatuse üleviimisest.
Mina siin oma inimeste otsest süüd küll ei näe, meiegi saime asjast teada tagantjärele. Aga selge see, et bussisõitjal on õigus mitte rahul olla ja bussipargi peale vimma kanda, kui ta kahest bussist järjest maha jääb. Teenust pakume ju meie. Seega on meil edaspidiseks õppetund, et järgmise liiklusskeemi kooskõlastamisel peame sellist olukorda ette nägema. Ja üle kordama, et meid ei unustataks teavitada vahetult enne muudatuse kehtestamist. Loomulikult palun segaduse pärast vabandust.”
Toimetust on teavitatud veel prügimäest Liiva 8b juures, mille on kokku kandnud kõrvalmaja pidevalt vahetuvad elanikud. Abilinnapea Romek Kosenkranius andis korralduse hunnik nädalaga likvideerida, kontrollib täna korralduse täitmist ja siis vaadatakse, mis saab edasi.
Kurdetud on Rannapargi tualettide varase sulgemise, lõhutud joogiveekraanide, kiviseguse laste mänguliiva ja jäätiseputkast tulvava kõrvulukustava tümaka üle.
Kosenkranius kinnitas, et laste mänguliiva sõelutakse aeg-ajalt uuesti. Lapsevanematele ja vanavanematele on palve hoolitseda sellest eest, et lapsed ise liivasse kive ei tooks.
Kui veekraan lõhutakse nädalavahetusel, tuleb töömees seda parandama alles töönädala algul. Sama põhjus on tualettide varasel sulgemisel – ikka lõhkumine.
Praegu tahaks küll, et suure suvehooaja lõppedes ei peaks renoveeritud Rannaparki võrdlema koera kaela sattunud vorstiga.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2010/07/30/411024t1h0dbe.jpg)