Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2014/10/20/3445475t1h032c.jpg)
Kolme aasta eest ütles Õllesummeri korraldaja Marje Hansar lauluväljakul laulu- ja tantsupeoks valmistuvate laste tegemisi kommenteerides: “Lapsed on meie elu õied, aga nad võiksid õitseda kuskil mujal kui lauluväljakul praegu.” Toona tekitas see ütlemine mõistetavalt päris palju paksu verd. Nüüdseks on kired vaibunud, kuid lastevastast mentaliteeti tuleb ette väga palju. Selle kõrval, mis päriselt toimub, pole Hansari kunagine väljaütlemine enamat kui tööõnnetus.
Nädalapäevad tagasi valati Vändras Turu tänava mänguväljaku kiiged, liuväli, ronimisredelid, matid, lauad ja toolid üle õlitaolise ainega, muutes need kõik kasutuskõlbmatuks. See ei ole mingi tööõnnetus, see on konkreetne ja sihikindel tegevus, mida kannustab laste vihkamine.