Statistikaameti andmetel elab suhtelises vaesuses ligi viiendik elanikkonnast ja keskmine palk on vähenenud, jäädes esimeses kvartalis 11 865 krooni peale.
Suhtelist vaesust külas leevendab valla toetus
6. august 2010, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti väitel aeglustus 2008. aastal palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ja riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada ning suhteline vaesus püsis 2007. aasta tasemel.
See tähendab, et suhtelises vaesuses elas 2008. aastal ligi viiendik ehk 19,7 protsenti elanikest, leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesususe määr kasvanud enim kolme ja enama lapsega peredes.
Koolitee alustajale
Kooliaasta lähenemine nõuab paljudelt palgapäevast palgapäevani ja maksudest maksudeni elavatelt peredelt väljaminekuid, et laps/lapsed uut õppeaastat alustada saaksid. Abiks on omavalitsused, mis toetavad vähemalt esimesse klassi minejaid.
“Reaalsus on väga mitmetahuline ja kahjuks on suhtelise vaesuse kõrval palju absoluutset vaesust,” tõdes Are vallavanem Jaanus Männik. “Mida kaugemal suurtest keskustest ja töövõimalustest, seda allpool sissetuleku skaalal ollakse.”
Veidi üle 1300 elanikuga vallas on Männiku sõnade järgi kordades kasvanud toimetulekutoetuse vajajate arv. Selline tendets ilmestab teisigi omavalitsusi.
“Lisatoetused ja ühekordsed toetused peale selle, aga oleme jätnud paika kooliminejate toetuse, Are valla koolide iga esimesse klassi mineja kohta 1500 krooni,” selgitas Männik. “Sünnitoetust maksame endiselt 3000 krooni. Et riik kaotas matusetoetuse, anname seda kadunukese omastele tuhat krooni.”
Männiku sõnul on suurim probleem tööpuudus. Kuigi ametlik info hõiskab, et töötuid jääb vähemaks, räägib tegelikkus teist keelt.
Tori valla sotsiaalnõunik Silvi Pool kõneles, et valla koolide esimestesse klassidesse minevad lapsed saavad tuhat krooni toetust.
Toetust küsitakse Pooli jutu järgi üle kahe ja poole tuhande elanikuga vallas enim küttekuludeks ja ka lasteaiamaksutoetust.
Kaugus ja töötus
“Kuigi mõnel napib igapäevase toidu raha, tuuakse abi taotledes teised põhjused,” teadis Pool, kelle sõnul aitab paljusid lastega peresid seegi, et üheksanda klassini on koolitoit tasuta. “Töötus mõjutab perede elu palju, kui varem oli oma vallas vabu töökohti pakkuda, siis neid oma kandis enam ei ole, tööhõiveameti kaudu võib ehk tööd leida, aga maalt linna käimisega kaasnevad kulutused ja tuleb arvestada vahetustega.”
Statistikaameti andmetel elas tunamullu suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentsissetulek oli väiksem kui 4858 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis eelnenud aastaga võrreldes 518 krooni, kuid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute erinevus jäi viiekordseks.
Ligi viie tuhande elanikuga Saarde valla sotsiaalnõunik Mare Kurri möönis, et kuigi toimetulekutoetus on määratud neile, kelle sissetulek inimese kohta jääb alla tuhande krooni kuus, on väga raske läbi ajada ka paari tuhande krooniga kuus.
“Augustis on kooliaasta lähenemisega toetuse küsijaid rohkem, küsitakse toetust kaugemal koolis käivate laste ühiselamukoha eest tasumiseks, aga ka toiduraha, sest kutsekoolides viidi see miinimumini,” rääkis Kurri.
Saarde vald maksab oma valla koolide iga esimesse klassi mineva õpilase kohta toetust 500 krooni ja hüvitab toiduraha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kõikidele õpilastele. See tähendab, et ka gümnaasiumiklassides on koolisöök tasuta.
Kurri jutu järgi küsitakse vallamajast enim toetust küttepuude muretsemiseks, hüvitatud on prillide kulu ja muidki väljaminekuid, arvestades pere suurust, tööl käijate ja laste arvu, sissetulekut pereliikme kohta.
“Töötud ja kaugus töökohast mõjutavad perede sissetulekuid, kui käia näiteks Pärnusse tööle või kooli, võib palk küll tulumaksu laekumise järgi olla 5000 krooni, aga pool sellest rahast kulub sõidu peale,” selgitas Kurri.
Statistikaameti andmetel elas 2008. aastal suhelises vaesuses iga kolmas 65aastane ja vanem inimene, kuid võrreldes eelnevate aastatega on märgata suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste arvu suurenemist.