Uued plaadid

Foto: PP

Interpol, “El Pintor” Interpoli muusika mässib kuulaja alati paksu teki sisse, mille all välisele enam ruumi ei jää. See on ideaalne viis lõigata läbi side reaalsusega ja peituda Paul Banksi kaugelt kostva vokaali ja Daniel Kessleri kummitama jäävate kitarrimeloodiate taha.

Albumi „El Pintor“ – mis ühtlasi on Interpoli anagramm – salvestamiseks trioks kahanenud USA alternatiivrokkarite kauamängiva avalugu „All The Rage Back Home“ murrab hoobilt kaks müüti. Esmalt bändist lahkunud bassimängija Carlos D omal ajal öeldu, et Interpoli muusika on nii sümfooniline ja sinna sobib vaid toretsevate efektideta basskitarri saund.

Teiseks mängib Marilyn Mansoni bändis trummariks saamisest keeldunud Sam Fogarino kuulajate üllatuseks Interpoli kontekstis tavatult lineaarse trummipartii. Ei maksa ehmuda: see on vaid alguse kõrvalepõige, ülejäänud plaat kulgeb väga sarnaselt bändi varasema loominguga. Plaat aitab kahe viimase albumiga publiku ootusi petnud bändi loomingu fännid tagasi kohta, kus usk oma iidolitesse veel kehtib.