Tõlla külas Luhaääre Jaani õuel kaagatab jõulupraad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Need on selle aasta pojad, esimene sats tuli aprillis. Hommikul lasen karja välja ja koer on selle jaoks, et rebane neid noolima ei tuleks,” räägib Abja-Tõlla talu peremees Jaan Luhaäär hanedest, kes paterdavad meelsasti Tõlla jõe ääres. Külatee äärde varikatuse alla mahub mitu postkasti. Vähemalt postiljon käib siin iga päev, kui ajalehed ilmuvad.
“Need on selle aasta pojad, esimene sats tuli aprillis. Hommikul lasen karja välja ja koer on selle jaoks, et rebane neid noolima ei tuleks,” räägib Abja-Tõlla talu peremees Jaan Luhaäär hanedest, kes paterdavad meelsasti Tõlla jõe ääres. Külatee äärde varikatuse alla mahub mitu postkasti. Vähemalt postiljon käib siin iga päev, kui ajalehed ilmuvad. Foto: Urmas Luik

Abja-Tõlla talu peremees Jaan Luhaäär ütleb, et maal tuleb kõigega tegelda, ta peab lihaveiseid, kanu ja hanesid, hoiab karu eest mesilastarud maja lähedal ja loodab, et hundid talle õue peal otsa ei vaata.

Tihemetsa alevikus kortermajas elamisest tüdinenud farmiinsener ostis Abja-Tõlla koha majandi käest 1987. aastal, sest pakuti soodsat hinda. Ettevõtlikku Jaani ei ehmatanud see, et ligemale sada aastat enne tema ostu-müügitehingut ehitatud häärberil ei olnud ees uksi ja aknaid ega katustki peal. Aga puitseintes oli säilinud esinduslikkus, mille andsid mulgid ülemöödunud sajandi lõpust oma linlikele elamutele.

Saarde valla alla saja elanikuga Tõlla küla jääb Halliste kihelkonda. Siin on ristunud Vana-Kariste, Abja ja Voltveti valla piirid ning talude nimede teine pool on olnud “Tõlla”, nagu näiteks Saapa-Tõlla, Meltsa-Tõlla, Suure-Tõlla.

Märksõnad

Tagasi üles