Tänane juubilar on Ilmar Tõnisson

Ilmar Tõnisson Foto: PP

Ilmar Tõnissoni panus Eesti muusikaharidusse ja Pärnu muusikaellu väärib tähelepanu.

Juubilar on sündinud Audru kihelkonna keskuse kirdenõlval Kodasmaa asunikutalus 10. augustil 1935. aastal. Ta ema oli hea laulja ja poegki hakkas kõiki kuuldud viise varakult järgi laulma.

Kui isa tõi Ilmari kolmandaks sünnipäevaks kingitusena Rääma laadalt suupilli, muutus poiss mitmekülgseks nooreks muusikuks, kelle esinemisi lõbusalt vastu võeti. Hiljem kutsekoolis laeva elektriseadmete erialal õppides sattus ta kätte klarnet. See pill pakkus noormehele palju mängurõõmu. Lõpetanud tehnikumi kvalifitseeritud elektrikuna, jätkas ta klarnetiõpinguid Tallinna muusikakoolis ja edasi konservatooriumis.

Lõpetanud stuudiumi Tallinna konservatooriumis klarnetisti ja Leningradi konservatooriumis stažeerimiskursused sümfooniaorkestri dirigendina, oli Tõnissonile avatud orkestrijuhi tee NSV Liidu suurlinnades ja välismaalgi. Tema aga jätkas innukalt tööd Pärnu suvemuusika orkestriga, taastades suvemuusika traditsiooni oma kodulinnas.

Heatasemelises sümfooniaorkestris olid Tõnissoni kutsel Pärnu pillimeeste kõrval orkestri kontsertmeistrid eri aastail väljapaistvad eesti viiuldajad Hugo Schüts, Lemmo Erendi ja kuulsa Prantsuse maalikunstniku Marc Chagalli lähisugulane Jossif Śagal.

Solistidena esinesid tuntud interpreedid Hendrik Krumm, Urve Tauts, Tallinna konservatooriumi peatsed professorid Mati Palm, Valdur Roots, Jüri Gerretz, Toomas Velmet, Peeter Paemurru, Matti Reimann, Herbert Laan. Orkester esitas Lääne-Euroopa ja Vene heliloojate, samuti Pärnu komponistide Heinrich Meri, Peeter Laja  ja Artur Uritamme teoseid.

Suvemuusika kontserdid võimaldasid Tõnissonil tulla avalikkuse ette ideega hakata korraldama Pärnus muusikafestivale, kus esineksid nii oma linna kui ülejäänud Eesti linnade ja välismaised orkestrid-solistid. Sellest festivalist kasvas välja nüüdne populaarne David Oistrahhi festival, mille algataja oli jällegi Ilmar Tõnisson.

Suvemuusika korraldamise tänuväärsele tööle järgnes Tõnissoni pühendumus kammermuusika esitamisele oma loodud kammerorkestriga, mis tegutses ehitajate klubi egiidi all. Selle kollektiiviga vallutati kontserdisaale Nõukogude Liidus, Soomes, Rootsis, Ungaris, Taanis, Saksamaal ja Kanadas.

Ilmar Tõnissoni dirigenditegevus on olnud tihedalt seotud pedagoogilise tööga Pärnus, Tallinnas ja Pärnu-Jaagupis. Ta on kasvatanud pillimehi ja orkestrijuhte, töötades õpetajana muusikakoolides ja Tallinna pedagoogilises instituudis ning dotsendina Eesti muusikaakadeemias.

Kõrgharidusega klarnetistina valdab Tõnisson paljusid muid pille. Üle poole sajandi jooksul on ta õpetanud sadadele noortele klarnetit, flööti, saksofoni, plokkflööti või suupilli, korraldanud Tahkurannas rahvusvahelisi muusikakursusi. Üleriigilise noorte puhkpilliorkestri loomine oli tema pedagoogilise töö tippväljund. See 100 pillimehega orkester jõudis Tõnissoni juhtimisel nii kõrgele tasemele, et esineti Eesti linnades, Moskvas, Leningradis, Musta mere kuurortides, Rootsi ja Soome maakondades.

Alustanud kolmeaastase poisikesena suupilli mängimisega, on Tõnisson kujunenud ansambel Piccolo solistiks-virtuoosiks. Ta on koostanud muusikakoolidele vastava õppekava ja saavutanud noorte suupillimängijate õpetamisel märkimisväärseid tulemusi.

Ilmar Tõnissoni 75. sünnipäeva puhul on aeg tõdeda ja imetleda ta tehtud töö mitmetahulisust. Põhjalikult on sellest kirjutatud raamatus „Ilmar Tõnisson Pärnu muusikaelus ja Eesti muusikahariduses“ (Tallinn-Pärnu, 2005).  

Rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe meenutab: „Tõnisson on väga hea organisaator. Olin Pärnus ta klarnetiõpilane. Ta ütles, et pean iga päev pilli harjutama, või pole üldse mõtet tunnis käia. Oi, ta oli karm õpetaja. Kuid heatahtlik. Ninapidi ei saanud teda millegagi vedada, sest tundis liiga hästi oma aineid, luges partituuri nii, et see peas helises.“