Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2014/11/04/3492439t1hb488.jpg)
Rahvast on kutsutud senisest rohkem tarbima kodumaist kala, kuna Eesti kalatööstustel on Vene tolliliidu kaubandustõkete tõttu raskusi kohaliku räime ja kilu turustamisega välismaal.
Üleskutsega liitus Pärnu Postimeeski, kirjutades, et kodumaise kala söömine on muutunud vaat et isamaaliseks tegevuseks.
Vastuseks üleskutsele toodi toimetusse konserv Põhjarannik, Läänemere räim tomatikastmes.
Konserviga oli kaasas kiri.
“Ostsin praetud räime tomatis soodushinnaga (kaks karpi ühe hinnaga), sest kala on mu lemmiktoit igas variandis,” kirjutas konservitooja. “Kunagi sai seda masti konservegi söödud ja maitses hea: karbis olid puhastatud, peata räimed meeldiva maitsega kastmes.”
Seekord ostja pettus.
“Sain paar ampsu võtta, kui see karp lendas kõige täiega prügikasti,” tunnistas ostja. “Puhastamata räimed mingis tumedas tomatilögas! Siis tekkiski küsimus: miks osa kalatöötlejaid hädaldab, et piirid kinni ja kala turustada ei saa ja siseturul läheb toodangut müügiks vähe?”
Pettunud tarbija küsis: kuidas saab sellise kvaliteediga kaup üldse turul kaubaks minna?
“Muidu räimekarp tipp-topp disainitud, aga sisu rämps mis rämps. Minu meelest ei kõlba see Eesti, veel vähem lääne turule!” leidis kirjutaja.
Kes mida toodab?
Uurisime konservikarpi toimetuses luubiga, sest kõik see, mis nõudlikku tarbijat enne ostu peaks huvitama, oli trükitud etiketile imeväikeste tähtedega eesti ja vene keeles.
Saime teada, et karbis on räimed tomatikastmes, mis on valmistatud veega vedeldatud ja soola, suhkru ning äädikhappega maitsestatud tomatipastas, lisatud toiduõli ja tootja saladuseks jäävaid maitseaineid, mida toosil kirjas polnud.
Seevastu oli kirjas söömissoovitus “Tarbida jahutatult” ja hoiatus, et “Kala toiteväärtus sõltub tema päritolust ja vanusest, mistõttu võivad näitajad varieeruda”. Ja kõige lõpuks kõnealuse loo puhul tähtsaim: toodetud eritellimusel Lätis.
Niisiis: eestlased pole süüdi.
Pöördusime spetsialisti poole
Kalatöötlemisettevõtte Kihnu Kala omanik Sergei Kozlov on toidutehnoloogias kodus ja teab kalade konserveerimisest nii mõndagi.
Ehkki Kozlovi juhitav ettevõte räime tomatisse ei pane, on ta teadlik, mis muudab räimekonservi heaks või halvaks.
Kozlovi sõnade kohaselt on maitsva tomatikastmes kalatoote eeldus kala värskus ja kastmeks tehtava tomatipasta kvaliteet. “Pasta peab olema värske ja tehtud küpsetest riknemata tomatitest, mitte poolmädadest viljadest purustatud halvamaitseline odav mass, mis langetab küll konservi omahinda, kuid ei muuda kala maitsvaks parimagi tahtmise korral,” sõnas ta.
Räimede värskus kvaliteetse konservi eeldusena on Kozlovi kinnitust mööda eriti oluline praadimata räimede konservi sulgemiseks. See oli just kõnealuse konservi eripära, sest klient eksis, kui arvas, et karbis oli tegu praetud räimedega.
Seda, et räimed oleksid praetud, ei lubanud konservi etikettki.
“Räimi pannakse tomatikastmesse ja karpi kahel moel: kas toorena või praetuna, enamjaolt mõlemal juhul rappimata, kuid siiski mõnel juhul peadeta, teisel peadega koos,” selgitas Kozlov. “Kui kala enne praetakse, on kolmas kvaliteedi eeldus kvaliteetne praeõli, mida korrapäraselt tuleb praadimisel uuendada, muidu maitse kannatab.”
Meie õnnetu konservi puhul tundus, et tootja oli teinud kõik, et see jõuaks tarbijani võimalikult madala hinnaga: kalad konserveeriti toorelt, rappimata, peadega. Millisesse tomatipastasse, teab tootja ise.
“Selline konserv ongi lõppkokkuvõttes poes niivõrd odav, et ausalt öeldes siin kliendi petmisega küll tegu ei ole,” kaitses Kozlov Läti konservikarbil nimetuks jäävat kalatööstust. “Selle raha eest, mis see konserv poes maksta võis, ei tasu hakata gurmaanset kalatoodet lootma.”
Et asi oleks lõpuni aus, avasime Kihnu Kala poes, kus samuti müüakse konserve, kuid nagu peremees kinnitas, ainult kvaliteetseid (mitte imeodavaid), meile sattunud lätlaste kalatoote.
Oleksime matkale sellise kaasa ostnud, oleksime kõhu täis söönud küll, selmet karbi sisu kaladele sööta, oli meie ühine seisukoht.
Aga see oli kõik, mis söandasime Läti kalakonservi kaitseks välja pakkuda. Kui, siis veel madala jaehinna – kaks karpi ühe hinnaga – ja toote üldise hea väljanägemise.