Eeri Tammik: Üks eesmärke on, et inimestel tuleks kasutada vähem autosid ja niipalju kui rattateid on, jookseksid nende otsad kokku."

Eeri Tammik.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu ja Sindi linna, Audru, Sauga, Paikuse, Tahkuranna valla ja Pärnu maavalitsuse kodutöö ning Jõulumäel toimunud ühise arutelu tulemusena sõnastasid omavalitsused need eesmärgid, milleni Pärnus ja selle lähiümbruses tahetakse ühiselt jõuda.

Pärnu ja Sindi linna, Audru, Sauga, Paikuse, Tahkuranna valla ja Pärnu maavalitsuse kodutöö ning Jõulumäel toimunud ühise arutelu tulemusena sõnastasid omavalitsused need eesmärgid, milleni Pärnus ja selle lähiümbruses tahetakse ühiselt jõuda.

Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) esimehe Eeri Tammiku kinnitust mööda on omavalitsuste koostöös selle tarvis algatatud Pärnu linna ja lähialade võrgustikke siduv teemaplaneering Eestis esimene, kuna hõlmab üle omavalitsuste piiride kõiki valdkondi, mis nende elanikke võivad puudutada.

See tähendab, et läbi mõeldakse kõik alates rohelisest mõtteviisist, kergliiklusest ja ühistranspordist vastukaaluks autodele kuni elamualade ja teenindusasutuste paiknemise ning huvihariduse ja koolivõrguni, et panna need sujuvalt toimima ühtse võrgustikuna.

Teemaplaneeringu tarvis taotleti rahastust Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaaltoetuse programmist. Ekspertidena on POL kaasanud valdkondade tippspetsialistid: norrakast valglinnastumise mõjude uurija Harald Holt-Jenseni, inimgeograaf Garri Raagmaa ja planeerija Kaur Lassi.

Üheks eesmärgiks seati suurendada jalgrattakasutust, vähendada sõltuvust autodest ja edendada niiviisi rahvatervist. Mida tuleb teha, et selleni jõuda?

Tuleb jõuda selleni, et niipalju kui rattateid on, jookseksid nende otsad kokku.

Näiteks tuleb praegu Sauga poolt ilus tee Pärnu linna, kus see vaid osaliselt jätkub või on korrast ära. Võib-olla peaks viimase puuduva lõigu Ülejõe gümnaasiumi juurest Vana sillani lahendama kõrvaltänavate kaudu.

Paikuselt Pärnu linna tulles on sama lugu. Teed on tarvis omavahel kokku viia, et inimesed saaksid sõita rattaga maalt kesklinna ja vajadusel näiteks Sauga elanik läbi linna Audrusse.

Et kui vähegi võimalik, kasutaksid inimesed vähem autotransporti. Põhjamaades sõidetakse talvelgi rattaga.

Mis probleem on ühistranspordiga?

Ühistransport peab olema senisest paremini korraldatud, sest kõik liinid jooksevad kokku ainult Pärnu kesklinna bussijaama, kuid omavalitsustel pole ühendusi kõikide elu- ja töökohtadega, mistõttu osa asutusi veab ise oma töölisi.

Seda üritaks lahendada kõnealuse teemaplaneeringuga. Uuritakse, kus inimesed tööl käivad ja milline on töölkäijate ja õpilaste vajadus transpordi järele.

Näiteks Audrust käivad inimesed ka Sinti tööle ning igal hommikul sõidab Sinti mitukümmend autot, selle asemel et asi bussiga ära lahendada.

Olete perspektiivis välja toonud igapäevase jõetranspordi.

See oli Paikuse idee. Paikuse on huvitatud, et see käima läheks, tuleb uurida, kas selle järele on nõudlust.

Kuidas süstida elanikesse rohelist mõtteviisi?

Üks eesmärke ongi see, et inimestel tuleks vähem autosid kasutada. Ja teine on see, et praegu on Pärnu linna ümber ja linnas rohebarjäärid: Natura ja looduskaitsealad.

Tuleb jõuda selleni, et need barjäärid ei oleks takistuseks, vaid ühendaksid puhkealasid ja inimeste elukohti.

Tuleb läbi arutada, kas tuleks piire nihutada või kaitsekorralduskava muuta, et see oleks vastuvõetav nii loomade-lindude seisukohalt kui inimeste tarbeks. Et liikumiskoridorid oleks tsoneeritud, et ei oleks barjäärid, vaid puhkealad.

Rohelise mõtteviisi all olete välja toonud puhkealade võrgustiku väljaarendamisegi.

Ma toon paar näidet. Kui praegu saab Vana-Pärnu inimene minna ainult Vana-Pärnu randa, siis tulevikus võiks ta pääseda otse üle Audru jõe ka Valgeranda, tuleb sealt planeerida mingi koridor.

Audru vald on üle jõe sinna ühe läbipääsu jätnud oma üldplaneeringusse, nüüd tuleb võtta seda linna seisukohaltki.

Pärnu jõe kaldad linna piirkonnas ja ümbruses on praegu suhteliselt vähe kasutuses. Tuleb rajada randumiskohad, kust saab paadi vette lasta.

Haridus on Pärnu lähiümbruse omavalitsuste vahel kokkulepeteni jõudmiseks ilmselt üks keerulisemaid valdkondi, kuna igaüks võitleb oma kooli eest.

Hariduse teema puudutab eriti Audru keskkooli ja Sindi gümnaasiumi ja Pärnu linna. Kas tekib klassikaline gümnaasium, kujuneb selleks ainult üks – Hansagümnaasium või tuleb mõni veel juurde?

Kunagi pakuti välja maagümnaasiumi idee, aga sellisel kujul ei ole see mõttekas.

Olukord ja võimalused analüüsitakse läbi, ühe sellise töö, koolivõrgu analüüsi on haridus- ja teadusministeerium meile juba teinud.

Eesmärk on, et lastele jääb kättesaadavaks kodulähedane alg- ja põhiharidus ning gümnaasiumiharidus peab olema jätkusuutlik.

Kas kohapeal antav kutse- ja kõrgharidus vajab muutusi või rahuldab see piirkonna vajadusi?

Uute erialade puhul kutse- ja kõrgharidusasutustes on juba arvestatud sellega, et valmistatakse ette neid erialasid, mida piirkonnas vajatakse, nagu näiteks metallitöötlemine. Aga et piirkonnaga rohkem arvestada, saaks selle planeeringu kaudu võib-olla teha oma ettepanekuid.

Üks valdkondi on huviharidus, mille puhul oli probleeme rahastamisega.

Praegu rahastamisskeem toimib, omavalitsustel on lepingud otse Pärnu linnaga ja linn ei kasseeri kogu raha. Sellepärast pole väide, et vallad majandavad ennast paremini kui Pärnu linn, päris tõene. Tegelikult linn teeb valdadele soodustust selles osas.

Aga nüüd on aktiviseerunud erahuvikoolid. Nemad tahavad samuti küsida raha maaomavalitsuste käest, et neid koheldaks munitsipaalhuvikoolidega võrdselt.

Meil tuleb nendega lähiajal kohtumine. Siis kuuleb, mis huvid neil on. Praegu tegutseb igaüks omaette.

Kas maaomavalitsused rahastavad jätkuvalt oma valla lapse osalemist vaid ühes Pärnu linna huviringis?

Omavalitsustes võivad olla eri otsused, aga enamikul on jah nii praegu.

Kuidas ühendate omavahel uued elamualad ja teenused?

Praegu on nii, et maa on küll kavandatud elamualadeks paljudes kohtades, aga teenuseid seal pole. Peame selgeks saama, kui suure piirkonna peale peavad olema mingid teenused tagatud.

Kui näiteks Audru vallas tehakse 500 elamukrunti, peab olema uus lasteaed või  erainitsiatiivil kauplus. Või kui teenused kohapeal kättesaadavad pole, siis kuidas inimene pääseb selle teenuseni: kas autoga või on mingi muu transpordi võimalus?

Planeeringu kaudu saame teha ettepanekuid, kuidas seda ühiselt paremini korraldada.

Palju elamualasid on omavalitsused üldplaneeringutega juba paika pannud.

Seda küll, kuid me võime teha ettepanekuid seadusemuudatuste kohta. Kas muudatus tehakse, ei sõltu enam meist.

Näiteks kui viie või kümne aasta jooksul ei ole mingi planeeringuala välja ehitatud või ei ole ehitama hakatudki, oleks mõttekas teha ettepanek, et planeering tuleb teha uuesti, sest see on aegunud ega vasta tänapäeva nõuetele, kuna areng on vahepeal nii kiire olnud. Ja kui planeeringuala välja ehitatud ei ole, siis see võib-olla enam ei sobigi üldse sinna.

Praegu ei saa omavalitsused planeeringut tühistada, neil tekivad rahalised kohustused kahju kompenseerida.

Kas elamualad on maakasutuse põhiteema selles planeeringus?

Elamualad ja avalik ruum. Kui on veel vabu alasid, kus maa on omandisse vormistamata, nagu riigi tagavaramaa, siis vald üksi ehk ei kavanda sinna puhkeala, aga üldisest seisukohast see võiks olla puhkeala.

Nii et vaatate üle omavalitsuste üldplaneeringudki?

Jah. Me ei muuda neid, vaid teeme ettepanekuid täiendamiseks. Sest seni on vaadatud üldplaneeringuid vaid oma valla piires.

Mida mõtlete eesmärgi all “Pärnumaa kui arengumootor ja regioonikeskus”?

See on liikumine läbi Pärnu, Pärnu olulisuse tõstmine regiooni keskuse ja arengumootorina, ühtsete tööstus- ja tootmissektorite valik ja arendamine, arvestades kohaliku kompetentsiga. Hea logistiline ühendus Eesti ja Euroopa keskustega, lennu- ja raudteeühendus, inimeste väljarände peatamine.

Riik on andnud meile mõista, et juhul, kui me ise näitame initsiatiivi, on ta huvitatud siinse lennujaama arendamisest, aga kõigepealt peab olema kohapealne initsiatiiv.

Praegune linnavalitsus on huvitatud lennujaama arendamisest ja me üritame seal ära teha rajakatte uuringud selles suhtes, mis kujul jaama rekonstrueerida ja kasutusele võtta, kas siis tšarterreisideks või liinilendudeks.

Tahame taotleda teemaplaneeringu muudatust, et lennuvälja katteuuring sinna sisse panna. Praegu on takistuseks ikkagi lennujaama olukord, võib-olla muidu oleks Pärnust lende rohkem.

Ja et Pärnu linn oleks kogu piirkonna, mitte ainult Pärnumaa mootor. Näiteks saarlased sõidavad Riia lennujaama läbi Pärnu. Osa otsib siin koha, kus ööbida, sest bussiajad ei klapi ja me peame natuke arvestama sellega, et Pärnu oleks midagi enamat. Et siin on riigiasutuste kontorid ja riigil tekiks selle töö kaudu huvi Pärnu vastu.

Missugused mõtted on raudteega, mis praegu kuigi hästi ei toimi?

Esimene eelistus on ikkagi see, et Tallinna jõuaks kiiresti. Et rong oleks kiirem kui buss. See ei olegi niivõrd oluline, kus raudteejaam asub. Las ta olla seal, kus ta on.

Võime küll teha mingi ettepaneku alternatiivasukoha suhtes, mis on inimestele paremini kättesaadav, aga tähtis on see, et inimesed saavad Pärnu ka niimoodi, et panevad Tallinnast rattad rongi peale, tulevad Pärnu ja sõidavad ratastega siit edasi linnaümbrusega tutvuma.

Eks probleemid teki maapeatustega, aga siis tuleb need kuidagi teisiti ühistranspordiga ära lahendada, et bussiliinid läheksid ikkagi läbi sealt, kus praegu on ainult rongiühendus. Et linna huvid ei lämmataks mõne väikeküla huvisid.

Kui reaalne on senisest kiirem rongiühendus Tallinna-Pärnu vahel?

Ma arvan, et see on palju reaalsem kui Rail Baltica. Sest raudtee jääb oma koha peale, Pärnu ja Lelle vaheline lõik on kehvas seisus, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on väitnud, et seda on võimalik korrastada ja panna kiirem rong käima.

Millal inimesed saavad teemaplaneeringu puhul sõna sekka öelda?

Esimene võimalus avalikkusel sõna sekka öelda on lähiajal keskkonnamõjude strateegilise mõju hindamise programmi avalikustamisel. Lähtekohad pannakse välja omavalitsustes ja kõik saavad teha ettepanekuid.

Oleme protsessi kaasanud laiema linnalähimõju piirkonna: Lavassaare tervikuna, Are, Tori ja Surju valla keskuse ümbruse ja Häädemeeste valla Soometsa, kuna sealt käivad paljud inimesed linna tööle ja lapsed kooli.

Naabritega peame niikuinii kooskõlastama planeeringu, aga siis nad saaksid juba varem sõna sekka öelda.

Tagasi üles