/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
Reformierakondlaselt Tõnis Kõivult Pärnu Postimehes ilmunud artikkel näitab ilmekalt, kuidas praegused valitsejad tööpuudusele lahenduse otsimise asemel eelistavad probleemi eitada. Mind teeb murelikuks valitsuse suhtumine, et pärast eesmärgiks seatud euro saavutamist ei pea tööpuudusele tähelepanu pöörama.
Valitsuses heaks kiidetud majandusprognoosis on must valgel kirjas, et veel paariks aastaks jääb tööpuudus 80 000 inimese saatuseks ja see on paratamatus.
Tööotsinguil riigile ei loodeta
Mis saatus ootab aga peret, kus leivateenija on tööd otsinud üle aasta? Esimesed üheksa kuud on töötutoetus olemas, seda juhul, kui käia kord kuus kohusetundlikult töötukassas. Kuid pärast üheksa kuu täitumist ei ole sealt rahalist abi oodata. Nii ongi paljud inimesed käega löönud ega looda tööotsingutel enam riigile.
Neid inimesi nimetatakse ametlikus keeles heitunuteks. Nad on kustutatud ametlikust töötute nimekirjast, kuid nad pole leidnud tööd. Kolmel viimasel kuul on igas kuus selliseid kustutatuid üle 4000. See number on väga suur ja nende inimeste arvelt saab sotsiaalminister raportida ametliku tööpuuduse vähenemist.
Hinnanguliselt on Eestis üle 100 000 tööealise, kellel pole tööd, ja teist niisama palju on lahkunud tööd otsima mõnda välisriiki. Sotsiaalteadlased ütlevad otse välja, et need inimesed tähendavad Eesti riigile inimvara kadu. Nii nagu muu rahvuslik rikkus on töötavad maksumaksjad riigi vara. Kui neist aga mitte hoolida, on see sama kui röövpüük, röövellik maavarade kaevandamine või metsavargus – raisatud ressurss ning kaotus riigile.
Selles olukorras ei mõistagi ma, miks reformierakondlased ikka ja jälle halvustavad algatusi, mis inimestele töö leidmise kergemaks teevad. Keskerakond algatas töökohtade loomise seaduse, millega töötu inimese palkamisel antakse aastane sotsiaalmaksuvabastus.
Selle maksu maksaks tööandja asemel riik. Vastu saab riik inimese tulumaksu, vabaneb vajadusest maksta sotsiaaltoetusi ja elavdab majandust, sest palka teeniv inimene ostab kaupa ja maksab seega käibemaksu ning aktsiise. Töökohtade loomise seadus oleks andnud sotsiaalmaksu leevenduse FIE-delegi. Raskel ajal peab riik ettevõtlikele inimestele vastu tulema.
Kriis võib tabada igaüht
Töökohtade loomise seadus oleks andnud ülejäänud omavalitsustelegi võimaluse aidata oma inimesi samamoodi kui Tallinnas. Pole midagi teha, Tallinnas on praegu tööpuudus märksa madalam kui Eestis keskmiselt.
Seejuures tuleb silmas pidada, et töötul inimesel Tallinnas on ennast ametlikult töötuna kirjas hoida märksa kergem kui töö kaotanud maainimesel. Sest ametliku staatuse hoidmiseks peab kord kuus käima töötukassas. See sõit on aga kulu.
Samal ajal on riigile väga oluline inimeste heitumise ärahoidmine, seni kuni käiakse töötukassas, loodetakse ametlikult tööd leida. Seetõttu algatas Keskerakond seaduseelnõu, et väljaspool maakonnakeskusi elavatele inimestele makstaks kord kuus kohustuslikuks töötukassas käimiseks tehtav bussipilet kinni. Kõik erakonnad olid justkui nõus, et see on vajalik, aga ometi ei ole sotsiaalministeerium viimase nelja kuuga liigutanud lillegi. Hakka või mõtlema, et neile sobib inimeste käegalöömine, sest siis tööpuudus justkui langeks.
Statistikaamet andis teada, et taasiseseisvunud Eestis pole kunagi varem olnud nii vähe töökohti, kui on nüüd. Vähe tööd tähendab aga vähe maksumaksjaid, mis omakorda tähendab ähvardusi nii tervishoiule, haridusele kui pensionidele.
Reformierakondlaste kärpepoliitikat on ikka katnud oskuslik reklaamitöö, kuid miski ei tee olematuks fakti, et möödunud aasta kevadel oli valitsusele ette valmistatud pensionide vähendamise kava. Vaid plaani enneaegne väljatulemine ja väga jõuline Keskerakonna vastasseis hoidis ära pensionide lisamaksustamise, mis oleks tähendanud ligi 600kroonist pensionide kahandamist.
Hoolimatust ja kärpeid just kõige väiksema sissetulekuga inimeste arvelt aitab ära hoida inimeste aktiivsus. Kuni on valdav suhtumine, et kui naaber on töö kaotanud, on tegemist väikese majandusseisakuga ja hullu pole midagi, ei asu valitsuski inimestele appi. Alles siis, kui töökaotus on enda pereliiget tabanud, suudetakse mõista, et kriis võib tabada igaüht ning riigi hoolimatus on valus ja ootamatu.
Mina leian, et riik saaks oma inimesi aidata senisest märksa aktiivsemalt ja selleks oleme algatanud töökohtade loomise seaduse.