Kas kalatapu organisaatorite südametunnistus ei kripelda tehtu pärast? Vaikus leheveergudel viib mõttele, et asi ongi juba kalevi alla pandud. Karistus karistuseks, tuleb ta või mitte, see olnut ei muuda. Seadusest tuleneva karistamise asemel võiksid süüdlased ja kaassüüdlased kaaluda teo heastamist kas lahe või jõe kalastiku rikastamisega, tuues siia ettekasvatatud kalamaime, näiteks tellides kohaliku, Pärnu jões kudeva siia maime ja lastes neid Pärnu jõkke või toetades kalade kudemist nende kudealade korrastamisega. Asjaosalised, nii tellijad kui tegijad, tehke midagi positiivset oma teo heastamiseks!”
Endel Kuus kirjutas toimetusele kirja võrdõiguslikkusest ja minevikutotrustest. Ta juhtus Pärnu rannas pealt nägema, kuidas naisteranna tagumisse otsa veeres kaherattalise elektrisõidukiga korravalvurist näitsik, kes hakkas seal paljaid mehi, sealhulgas peredega peesitavaid, metsikuma rannariba poole ajama. Politseisse olid helistanud naised, kellel olevat rannas ainuõigus end alasti võtta.
Kirjutaja juhib tähelepanu sellelegi, et naiste paradiis on üldkasutatavast rannast võtnud liiga suure osa ja silmakirjaliku moraalitsemisega on naisterand nõukogude aja jäänuk.
Mujal maailmas soolist diskrimineerimist ei tunta, on nudistide ja naturistide rannad, kus naiste ja meeste vahel vahet ei tehta. Kuus pakub kompromissina praegusest lühemat naisteranda ja selle taga tähistatud nudistide randa.
Kirjale vastas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja, kes muu hulgas ütleb: ”Nudistide ranna loomine muuli ja naisteranna vahelisele alale muudaks praeguse rannaala kasutamise keerukamaks ja vähendaks ühisranna ning naisteranna alal märgatavalt. Samal ajal on oluline märkida, et paljud nudistid kasutavad nimetatud ala alasti päevitamiseks juba praegu.
Ametliku nudistide ala loomist linnavalitsus ei kaalu, küll aga teeme ettepaneku pöörduda lähivaldade poole, mis paiknevad niisama Pärnu lahe ääres. Märkimist väärib, et Pärnu naisterand on pika ajalooga ning unikaalne rand kui mitte terves Euroopas, siis Põhjamaades kindlasti.”
Diskrimineerimise mekk siiski jääb. Ettepanek polnud ju ühisranna vähendamisest, vaid osa naisteranna loovutamisest nudistidele-naturistidele. Miks peaksid nad minema Pärnu lähivaldadesse? Ehk koliksid mõlemad pooled ja Pärnu rand jääks supelriietes ja topless-päevitajatele? Huvitav, mida arvaks asjast õiguskantsler?
Urmas Paju kui päästeoperatsioonil osalenu juhib tähelepanu sellele, et 12. juuli Pärnu Postimehe veebilehes olnud artikkel ”Rannavalve päästis Pärnus uppumisohust väikepoisi” ei vasta tegelikkuses toimunule. Asi juhtunud tegelikult nii: ”Olin suplemas umbes ühe meetri sügavuses vees rannast mitukümmend meetrit eemal, kui minu läheduses olnud kaks tütarlast palusid mul vaadata, et üks poiss on vees ega liiguta. Nägin, et minust mõne meetri kaugusel ulpis vees liikumatu laps. Haarasin lapse veest sülle ja sain kohe aru, et laps on teadvuseta, keha lõtv, huuled sinakad. Kallutasin teda peaga allapoole, suust ja ninast hakkas tulema vett ja vahtu. Jooksin lapsega kaldale, panin ta liivale külili ja püüdsin aidata. Ta oli teadvuseta, kuid pulss olemas ja laps hingas.
Mõne aja pärast jõudis kohale rannavalve tütarlaps, kuid kahjuks ei osanud ta midagi ette võtta. Lõpuks, kui kiirabi kohale jalutas, andsime poisi neile üle.
Mulle kui selles juhtumis osalenule jäi hinge kripeldama, et rannavalve ei suutnud selles olukorras tegutseda professionaalselt. Kõik see juhtus rannavalvetorni ees. Rannalised otsisid arsti ja tegelesid lapsega.
Kuidas sai artikkel sellise kõlava pealkirja? Kas ajaleht ei võiks huvi tunda, kuidas rannavalve on tegelikult valmis sellistes olukordades tegutsemiseks, kui rannas on tuhandeid inimesi. Milline on väljaõpe?”
