Tatjana Jaanson: Treeneritöö saab enam väärtustatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tatjana Jaanson.
Tatjana Jaanson. Foto: PP

Viimasel kümnendil on Eesti sportlased toonud tippvõistlustelt koju arvukalt kirkaid medaleid ja pakkunud rahvale ülevaid hetki ning positiivseid emotsioone. Riigikontroll leidis 2012. aasta auditis, et spordi riiklik toetamine ei ole Eestis alati läbipaistev ja õiguspärane, sest rahastamissüsteem on ebamõistlikult keeruline, samuti pole selged tippspordi toetamise riiklikud eesmärgid. Meie sportlased on ülitihedas rahvusvahelises konkurentsis edukad, kuid Eesti spordisüsteemil tervikuna on veel tublisti arenguruumi.

Teravaima probleemina tõusis kõik see, mis seondub treenerite töö tasustamise ja nende tunnustamisega. Väga paljud treenerid, esmajoones need, kes juhendavad lapsi ja noori, tegutsevad töölepinguta ja sisuliselt sotsiaalsete garantiideta, mis teeb nad haavatavaks.

Treeneritöö vähene hindamine ja kesine tasu on põhjustanud nii treenerite Eestist lahkumist kui ka seda, et paljud hea hariduse saanud spetsialistid on sunnitud ametit vahetama. Umbes kümme protsenti treenerite registris olevatest treeneritest oma alal vähemasti Eestis enam ei tegutse.

Märksõnad

Tagasi üles