Muinasjutt kannab väärtusi ja pärimusi

Mitme maa ja mere taga, ühe väikese armsa linna Metsa tänavas elavad pöialpoisid, kes kõik armastavad muinasjutte, milles juhtub põnevaid seiklusi, kus kohtab vahvaid tegelasi ja mille sisse on põimitud/peidetud mõni kasvatuslik või õpetuslik eesmärk – nagu heas muinasjutus ikka.

Muinasjuttudega algas ka Pöialpoisi lasteaia õppeaasta, mille teemaks on „Muinasjutt väärtuste ja pärimuste kandjana“. Teema käsitlus sai alguse eelmisel aastal, kui vaatasime üle oma lasteaia põhiväärtused ja otsustasime, et lasteni on kõige parem väärtused ja pärimused viia muinasjutu kaudu.

Loovusnädalad, mis meie lasteaias kaks korda õppeaastas toimuvad, on just need, mil toredad muinasjututegelased kõik väikesed ja suured pöialpoisid kokku kutsuvad, et üheskoos mängida ja väärtustest rääkida ning rõõmsalt ja õnnelikult edasi minna.

Septembri esimesel nädalal kohtusid lapsed Mõmmi, Rebase Reinu, Jänku Juta ja kolme põrsakesega, kes juhatasid sisse loovusnädala ja kogu õppeaasta. Hea hunt korraldas koos kitsetalledega lasteaia spordipäeva. Esimest korda toimus ujulas muinasjutuhommik, kus ujumisõpetaja Tiina Palmaru luges lastele muinasjuttu inetust pardipojast, mille taustaks võisid lapsed ujula suurelt seinalt nagu kinos jälgida multifilmi. Nädala võttis kokku muinasjutt „Naeris“, milles osales ka lasteaia juhtkond. Sel päeval tähistasime lasteaia sünnipäeva ja seekord sai turul vahetada naeri sünnipäevakringlite vastu. Tantsiti ja tralliti ning õppetöö võis alata.

Seda lugu kirjutama ajendasid mind suurepärased ja ilusad emotsioonid, mille on minus ja kogu Pöialpoisi peres esile kutsunud näitused, mis koostöös laste ja nende peredega on juba traditsiooniks saanud.

Sel sügisel olid eksponaadid muinasjututeemalised, taaskasutatavast materjalist. Kõik rühmad valisid muinasjutu, mida hakatakse kevadel lavastama, et selleks lastevanemate abiga valmistuda. Seda, milliseid toredaid tegelasi näitusele toodi, ei ole võimalik isegi kirja panna. Kõige suurem rõõm peegeldus laste silmades, kes näitust korduvalt ja korduvalt vaatasid.

Muinasjuttudest olid populaarsemad „Naeris“, „Kakuke“, „Hunt ja seitse kitsetalle“, „Pokud“, aga ka „Maša ja karu“.

Tahaksin esile tuua mustast plastpudelist meisterdatud väga erilise hundi, kelle kõhu sai lahti nööpida ja sisemusest võis leida munakarpidest meisterdatud kitsetalled. Fantaasiaküllaseid ja toredaid tegelasi oli väga palju, kõigis pere hing ja soojus.

Pöialpoiste muinasjutt läheb edasi. Advendiajal anname oma tegemistest märku jõulumuinasjutus. Seniks soovime Teile, armsad sõbrad, pärimusi mardi- ja kadripäevaks. Ja loeme ning jutustame lastele ikka muinasjutte.

    Tagasi üles