Mida teha, kui laps lonksas grillipeo ajal laual seisnud klaasist vee pähe viina, pistis suhu vanaema käekotist leitud värvilised tabletid või sai kätte ema depilatsioonikreemi? Helistage nõu küsimiseks numbril 16 662.
Kõige enam mürgistusi saavad lapsed kodus
12. august 2010, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mured, mille pärast mürgistusinfoliinil 16 662 helistatakse, sõltuvad suuresti hooajast. Näiteks nikotiinimürgistusega seotud kõned, et lapsed on leidnud vanemate taskutest sigaretid või muru seest poolikud konid, sagenevad grillihooaja algusega.
Seenemürgistustel on kolm lainet: kevadel, suve lõpul ja jõulude ajal, rääkis terviseameti mürgistusteabekeskuse peaspetsialist Mare Oder.
Ravimitest tingitud mürgistusi juhtub aasta läbi, kuid siingi on omad trendid. “Suvel, kui inimesed viibivad perega enam vanavanemate juures, tuleb ette väikelastele eluohtlikke südame- ja vererõhutablettide neelamisi,” kirjeldas Oder.
Vanavanemad lihtsalt ei märka oma ravimeid peita või ei mõtle, et laps on vahepeal jõudsalt arenenud ja küünib kõrgemale kui eelmise külaskäigu ajal.
Varakevadel hakkavad keskusesse saabuma kõned taimemürkide kasutamisest tekkinud mürgistustega.
Sugugi haruldane pole, et aiapidaja segab umbrohutõrjeks kokku eri koostisega vahendid ja saab ise tõsise mürgistuse.
Uudishimulikud lapsed
Lastega juhtub kõige enam mürgistusi enne kolmandat eluaastat, kui põnnid alles avastavad maailma ja kõik, mis kätte satub, kohe suhu kaob.
Infoliinil saabunud kõnedest selgub, et lapsed on mürgiseid aineid leidnud külaliste mahapandud kottidest, koridoris rippuvate riiete taskutest, prügikastide juurest maast, kodumurult pärast grillipidu, aga ka kodusest narkotehasest, kus vanemad valmistasid GHBd ja laps sai eluohtliku mürgistuse lauale jäetud GHB-vedeliku joomisest.
Suvel saabub numbril 16 662 tavapärasest enam lastega seotud kõnesid vanavanematelt, kelle hoole alla laps on jäetud. Oder nimetas siin esimesena südame- ja vererõhutablettidest tulenevaid tõsiseid mürgistusjuhtumeid.
Suur hulk kõnesid on põhjustatud ühekordses annuses ohutute preparaatide, vitamiinide ja toidulisandite neelamisest. “Erandiks on rauda sisaldavad vitamiinid ja toidulisandid, mis põhjustavad isegi ühekordses annuses tõsise mürgistuse,” hoiatas ta.
Kolmas tüüpiline koolivaheaja õnnetuste põhjustaja on allergiaravimid, mis antakse lapsele suvekodusse igaks juhuks kaasa. “Neid on lapsed kappidest leidnud ise, aga ka vanavanemad on andnud kahe- ja kolmekordse annusena, et last piinav sügelev lööve ikka kindla peale kaoks,” kirjeldas Oder.
Mürgised taimed
Mürgiseid taimi ja marju on Eestis päris palju. “Sagedamini helistatakse selliste taimede pärast, mis ei põhjusta süsteemset mürgistust, ent on nende söömisel või nahaga kokkupuutel siiski ärritavad,” selgitas Oder.
Talvel toovad kõnesid kokkupuuted tubase jõulutähe ja monsteraga, suvel putkega. Tõsisemad mürgistused leiavad aset tavaliselt kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavate taimedega: kuldvihma, sõrmkübara ja käokingaga. Kusjuures mõne taime puhul piisab mürgistuseks vaid paarist seemnest.
Metsas liikudes on enam mürgistuskõnesid saabunud pärast ussilaka söömist. Õnneks on mari mõru ja lapsed seda palju suhu ei pista, kuid ohtlik on juba kolme marja söömine.
Kodune riiul
Kodune köögi- ja vannioariiul peidab samuti rohkelt mürgistust põhjustavaid aineid.
Kindlasti tuleb laste haardeulatusest eemale panna äädikas, mille joomine põhjustab tõsiseid söövitusi.
Niisama ohtlik on vesinik. “Selle joomine tekitab söövitusi, kange lahuse sissehingamine hin-gamisseiskuse,” hoiatas Oder. “Lauale unustatud vesinik on sage mürgistuste põhjustaja, kui laps rüüpab klaasi jäetud vesinikku vee asemel.”
Kosmeetikatoodetest tasub emadel kõrgemale panna depilatsioonikreemid, mis lapsele suhu ja silma sattudes on kindlalt söövitavad. Ohtlikud on kunstküünte paigaldamisel kasutatavad lahused ja liimid.
“Viimasel ajal keedavad väikeste laste emad kodus ise seepi, aga ettevaatlik peab olema selle koostises oleva äärmiselt leeliselise reaktsiooniga seebikiviga,” hoiatas Oder. “See on tugevalt söövitav. Lapse kätte sattudes võib põhjustada kannatusi elu lõpuni.”
Üldse ei tasu koju tuua väga söövitavaid vahendeid ehk vedelikke, mille pH on kas alla 2 või üle 11,5.
Joobes laps
Pärast noorukite pidusid on vanemad otsinud nõu alkoholist tingitud probleemide pärast. Esimesena tuleks vanematel välja selgitada, mida joodi. Eelkõige on nõustamiseks vaja teada joodud alkoholi päritolu, kas see osteti poest, baarist või toodi kuskilt mujalt, ning tarbitud alkoholi kogust.
Samuti on oluline teada, kas nooruk on veel midagi proovinud: mõnda tubakatoodet, tabletti, plaastrit, pulbrit või tilku. Selle ja helistaja poolt olukorra kirjelduse põhjal saab 16 662 infoliini õde hinnata, kas nooruki seisukorda annab parandada kodus või peab kutsuma kiirabi.
“Selliste peojärgsete mürgistusolukordade puhul on kõige ohtlikumad organismis elektrolüütide tasakaaluhäiretest tingitud tervisehäired ning mõnuainete tarbimisest tekkinud teadvuse- ja südamerütmihäired,” selgitas Oder.
Et sageli põhjustab igasugune ülemäärane mõnuaine tarbimine oksendamist, tuleb nooruk magama panna kindlasti küljele, sest selili on oht okse hingamisteedesse sattumise tõttu lämbuda. Kui nooruk ei ole äratatav, on mõistlik kutsuda kiirabi.
Grillipidude ajal pole paraku haruldane, et isegi pisike laps lonksab kogemata alkoholi, süütevedelikku või pistab suhu leitud suitsukoni.
Oder rõhutas, et kui laps on alkoholi või tubakat tarbinud, tasub igal juhul konsulteerida mürgistusinfoliiniga ja hoida käepärast mürgistuse põhjustanud toote pakend.
“Õnneks sisaldavad tänapäeval vähesed süütevedelikud metanooli, ent etanoolgi on lapse tervisele ohtlik,” rääkis Oder.
“Sigarettide mürgisus oleneb nende nikotiinisisaldusest, ent üldiselt sisaldab üks sigaret 15-20 milligrammi nikotiini, mis teoreetiliselt võib põhjustada väikesel lapsel tõsist mürgistust,” lisas Oder.
Kõige tavalisemad mürgistussümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja suurenenud süljeeritus.
Raske mürgistuse korral on võimalikud meeltesegadus, ärrituvus, unisus, krambid ja teadvusekaotus.
Esmaabi
Kui inimene on midagi mürgist söönud, tuleb kohe suu loputada ja veenduda, et seal ei ole tableti- või kemikaalijääke ja söövituskahjustusi. Seejärel anda allaneelatud mürgi lahjendamiseks väikeste koguste kaupa vett juua.
Kindlasti pole vaja ajada teda oksendama, söövitavate ainete puhul on see lausa keelatud. “Magu tuleb toime pisut tugevamas kontsentratsioonis happelise vedelikuga, sest maos on alati maohapet. Oksendamise korral toimuks uus söögitoru söövitus ja kannatanu seisund halveneks veelgi,” selgitas Oder. “Tõsise söövituse tunnuseks on suurenenud süljevoolus, neelamisraskus ning sellisel juhul on vaja laps kiiresti haiglasse viia.”
Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. “See ei maksa palju ja on õigete säilitamistingimuste korral aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästev vahend,” soovitas Oder.
Koju võib varuda 0,25gram-miseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. “Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt lapsele anda ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, sest aktiivsöelgi on kõrvaltoimed ja aktiivsüsi ei aita kõikide mürgistuste puhul,” rõhutas Oder.
Mürgistusinfoliinil 16 662 võib helistada tööpäeviti ööpäevaringselt mis tahes ägedas faasis oleva mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.
Lähemat infot tasub otsida www.16662.ee.