Suvi Pärnus 2010

Merilaine logo.

FOTO: Erakogu

Oli väga ilus suvi. Üle pika aja fantastilised rannailmad. Isegi augusti alguse raju ja äike jättis Pärnu suuresti puutumata võrreldes teiste Eesti linnadega. See on imeline linn ja siin on hea ise elada. Just nagu „Jan Uuspõld läheb Tartusse“ filmi algus. Pärnu on saamas paari aasta pärast Jaansoni ringi ja uue Port Arturi ning...

Jah, tõesti oli filmil suurepärane algus, kuid süžee arenedes, algasid Jan’nil  mured ja vastutus. Pärnu on põhimõtteliselt sama suure pindalaga linn kui Tartu, aga kaks korda väiksema rahvaarvuga.

Novembrist on möödud augusti lõpuks 9 kuud ja Pärnu linnavalitsuse esimene laps on sündimas. Linnapea küll selgitab, et tegemist on kolmikutega, kuid peatoimetajal on haiglas tutvusi ning teab, et üle ühe ei tule. Üks ei suuda veel uskuda ja teine on adekvaatne realist. Peatoimetaja ütles ka linnapeale, et suvel ei ole mõtet kinnastega vehkida ja soovitas talv ära oodata, et näha kas raha jagub sõrmikute jaoks või peab hoopis labakud soetama. Ka mina tean et linnavalitsuse iive on väike, sest nii on Pärnus juba aastaid kombeks olnud. Pärnu rahvastiku arv on püsinud aastaid stabiilne ja kasvanud ainult omavalitsuse soojade kohtade jagamise ajal hulkuvate poliit-laste arvelt.

Väga loodan, et see ei jää selle linnavalituse ainukeseks võsukeseks ja lisatakse hoogu juurde nende üllitamisel, sest miljon krooni kuus kohustusi vähendad, on selgelt liiga potentsitu.

Kahju et rahvusvahelise laada toimumise ajal oli laadaplats veel valmis ehitamata. Isegi karusell jõudis alles nüüd kohale, kuid laadaplats ei ole siiamaani valmis saanud. Kas äkki oleks see laat pidanud toimuma järgmisel suvel?

Siirdume nüüd laadaplatsilt lähimale tänavale, mis ühendab linna toimivaimat spordiklubi Pärnuga, Sadama tänavale, siis ei ole ühtegi tänavalguslaternat näitamaks kurssi klubi suunas. Lihtsalt kott pimedal linnatänaval piisab teadmisest, et tuleb kohalejõudmiseks otse hoida. Väga pime tänav ja ei ole märkigi, et seal võiks lähiajal valgemaks minna. Ei lähegi. Sest päevad muutuvad pimedamaks ja linnavalitsuse jääb iga kuuga raha vähemaks  probleemi lahendamiseks. Lahendus on hetkel mitte valgustada linna. See ei ole linnakodaniku jaoks lahendus ja linna maksumaksjal on õigus nõuda valgustatud kodutänavat ilma igasuguse vastuvaidlemiseta. Toetan igal aasta linna ligi poole saja tuhande kroonise annetusega ja minu suguseid on siin veel alles 19 060 inimest.

Lõpetuseks loodan, et pimedad linnatänavad panevad inimesi rohkem kodus püsima ning kaasa aitama järgmisel suvel uute maksumaksjate sünnile.

Tagasi üles