Kalev Vilgats: Palju digiõnnetus maksma läheb?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Kui paljud meist on mõelnud, kas kõigile inimestele, eriti maakohtades, on digiboks üldse taskukohane? Mida peaks tegema Pärnust kaugel elav pensionär, kelle pension on mitmele inimesele ainus sissetulekuallikas? Kui lapsed on olnud pikka aega tööta, elatuvad valla sotsiaalabist ja vana ema elatusraha on peamine teenistus.

Pealegi, oletame, et kuidagi saab boksi ostuks raha kokku, aga kas ei pea seda siis uuesti häälestama, nagu Pärnumaal juba juhtus, või on vaja uut antenni?

Pealesunnitud asi, leidis toimetusse helistaja.

Tõeks pole osutunud seegi, et pärast digitelele ülemineku tähtaja kukkumist digiboksid odavnevad. Neid on küll eri hinnas, aga teadmata kvaliteediga. Näiteks Tõstamaal, kust murelik telefonikõne tuli, maksid digiboksid uuele televisioonile ülemineku eel 999 krooni. Nüüd 845 krooni.

Inimesele, kellele 1000 krooni on niigi väga suur raha, pole eriti vahet, kas selle kasti hind on kuigivõrd alanenud. Samal ajal ollakse sundseisus, sest bussisõit Tõstamaalt linna digiboksi ostma ähvardab ikka kalliks minna.

Arvestades seda hinnarallit, mida digibokside edasimüüjad korraldasid, võib oletada, et tegelikult pole nende hind kuigi kõrge, kalliks teeb vidinale lisatud kasum.

Päeval, mil analoogpilt kustus, seisid lehepildil õndsate nägudega, nagu oleks triipu tõmmanud või lind pihku lasknud, asjamehed ringhäälingu nõukogust. Nende palk kuulukse olevat 50 000 ja võib-olla enamgi krooni. Neile ei lähe tõepoolest korda digiboksi hind.

Pensionär tellib hädapärast kuu kaupa kohalikku lehte, raadiost kuuleb rahvusringhäälingu uudiseid, aga ”Õnne 13” ja muud armastatud seriaalid võivadki jääda nägemata.

Mida teha? Me isegi ei tea, kui palju on just maal selliseid pensionäre, kes kitsikuses on jäänud telepildita. Vaesus pole häbeneda. Kas aga paremini toime tulevates kaaskodanikes võiks olla nii palju osavõtlikkust, et teeme X-kroonise ringi ja püüame selliseid inimesi aidata? Ise panustaks küll.

Kes aga peaks soovima aidata digiboksiga konkreetset memme Tõstamaal, siis mulle toimetusse telefonil 447 7075 helistades saaksin anda abivajaja telefoninumbri. Häid tegusid võib teha muulgi ajal kui jõulude paiku.

Märksõnad

Tagasi üles