Pärnu kesklinn täitus rahvaga

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Thea Tõnupärt müüs näpunukke ning viikingite ja muistsete eestlaste kaitsemärgiga käepaelu.
Thea Tõnupärt müüs näpunukke ning viikingite ja muistsete eestlaste kaitsemärgiga käepaelu. Foto: Urmas Luik

Eile hommikupoolikul pakkis ligi 150 käsitöömüüjat oma kauba Pärnu südalinna tänavatele toodud lettidel lahti. “See ongi pilt unelmate Pärnust,” lausus linnapea gildipäevi avades.

Kui tavaliselt jäävad rahvarohked üritused jaanipäeva kanti, siis seekord ei tule meeldegi, et vähem kui kolme nädala pärast algab kool. Soomes juhtub see esmaspäevast ja paljud lastega pered lahkuvad Pärnust.

Hind oleneb ostjast

Ilusa suve üks lõppakorde on eile ja täna kestvad gildipäevad, mis tänavad rahvaga täidavad. “Nüüd võiks rahakott ka raksuda,” avaldas ürituse 1995. aastal ellu kutsunud pottsepp Eddi Leet lootust.

Kuigi rahakotiraudu avama püüab meelitada iga kaupleja, tasub esmalt minna Steineri aeda, mille ümbrusesse kõige autentsema kauba pakkujad on kogunenud ja kus alates südapäevast igal täistunnil keegi esineb. Omapärasematest asjadest olid seal eile müügil kahe hiire püüdmise lõksud, hanerasvasalv, mee ja vürtsidega ingverijook, kukeseene-suvikõrvitsapirukas.

Sibul maksis 20, hernes 40, kartul kaheksa ja kapsas kümme krooni kilo. Suitsulihaga mulgipudru eest küsiti 35, kohvitopsi eest kümme krooni.

Kunagine Pärnu üksik-jalaväepataljoni ülem Margus Rebane punus ajalehtedest kotte. “Palju maksab?” “Oleneb ostjast, nii nagu kokku lepitakse. Osa saab kingituseks,” vastas Rebane.

Eurodes 100 krooni kallim

Juveliir Keiu Kulles oli originaali järgi valmistanud Eesti 18.-19. sajandi kihelkondlikke hõbeehteid. Kui üks naine Pärnu-Jaagupi kihelkonna ehete vastu huvi  tundis, rääkis Kulles talle pika loo, ent naine lahkus ostuta. Ega selliseid asju põhjalikult kaalumata ostetagi, samamoodi nagu rahvariideid.

Steineri aia sissepääsu ees võisid lapsed nukke ja klaasehteid meisterdada.

Ostuhuvilistel kulub kõigega tutvumiseks vähemalt paar tundi. Kasest või lepast võinoa eest küsiti kümme, kadakast võinoa eest 30 ja maarjakasest võinoa eest 45 krooni. Kroonides oli kasulikum maksta kui eurodes, üks Riia mütsimüüjaist küsis 750kroonise mütsi eest lausa 55 eurot ehk 858 krooni.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi hindas ehedust, mida gildipäevad pakuvad. “Jutud Rüütli tänava surmast on enneaegsed,” lausus ta ja avaldas tunnustust Herdis Elmendile ja Kadri Rebasele, kes koos abilistega gildipäevade traditsiooni taastasid. Mis sest, et 13. gildipäevad algasid 13. augustil ja reedel.

Kivimägi oli rahul, et tänu gildipäevadele ja tivolile on õnnestunud Pärnu suve pikendada, lubades, et kui Maarja-Magdaleena gild tahab näiteks jõululaata korraldada, on linn valmis toetama. Kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus õla alla paneb, toimub Pärnus veebruaris jääfestival, mis suvepealinna talvel elama paneb.

Abilinnapea Jane Mets oli ostnud kohalikult kunstnikult lapselapsele konnakujuga käepaela. Kivimägi lubas osta kadakast võinoa, sest eelmine, isetehtud võinuga läks katki. “Mulle meeldivad puidust asjad,” ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles