Soome elamumessil fookus energiasäästlikusel

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: LVM kinnisvara

Homme lõppev Soome elamumess keskendus säästlike lahenduste tutvustamisele nii elamuehituses kui aianduses, eesmärgiga tutvustada mooduseid, kuidas ahjukütmise või peenarde rohimise arvelt võidetud tunde väärtuslikult sisustada.


Tänavune elamumess toimus Soome suuruselt üheksandas linnas Kuopios, mis on hästi tuntud kui piirkond, kus elukeskkonna planeerimisele lähenetakse teaduslikult. Messi ettevalmistustele lükkas linn hoo sisse juba neli aastat tagasi, kui alustati neljast sillast koosneva Saaristokatu-nimelise ühendustee ehitusega. 20 miljoni euro ehk ligi 313 miljoni kroonise eelarvega projekti ainus eesmärk oli lühendada 15 kilomeetri pikkust teed kesklinna kahe kolmandiku võrra.

Elamumessi korraldamiseks eraldas Kuopio 18 hektari suuruse maa-ala, kus perspektiivis saab kodu 14 000 inimest. Rajati 39 hoonet: 34 elamut, paariselamu, kaks ridamaja ja rannasaun.

Ehkki seda pole rohkem kui varasematel elamumessidel, võib Kuopio ettevõtmist pidada edukaks, sest messi alguseks oli hoonetest müümata vaid kolm elamut, ehkki nende ehitusmaksumus küündis 350 000st 850 000 euroni (5,4 – 13,2 miljonit krooni), peale selle krundi hind.

Alternatiivenergia kasutamine

Kuopio elamumessi populaarsus ja müügiedu annavad aimu, milliste väärtuste suunas Põhjamaad ja tulevikus ehk Eestigi liiguvad.

LVM Kinnisvara on Soome elamumessi ühiskülastusi korraldanud aastaid, ettevõtte juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnutsi oli tänavu põhirõhk eelkõige madalal energiatarbimisel ja hooldusvabadel aedadel.

“27 maja olid A-klassi elamud, mis tarbivad kuni 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas, ja kaks passiivmaja, mille energiatarbimine on ruutmeetri kohta 25 kilovatt-tundi aastas,” rääkis Sak-sing.

100ruutmeetrise maja kohta teeb see aastaseks kuluks vastavalt 18 000 või 3000 krooni, milles sisaldub nii elekter kui küte.

Üks messimaja oli ehitatud 0-energiakuluga: aastas ei tule selle ülalpidamise eest kulutusi teha. Lihtsalt lahtiseletatuna tähendab see, et mingitel perioodidel toodab elamine looduslikku energiat rohkem, kui kulutab, ja kasutab seda ajal, kui energia kättesaadavus on väiksem.

“Selge suund on kõigi alternatiivenergia liikide kasutamine,” kinnitas juhatuse liige. Kui maja on ehitatud veekogu äärde, mis talvel ei külmu, saab vajaliku energia sealt, samuti võib kasutada maakütet. Viimasena mainitu tarbib vaid kolmandiku energiast, mis kuluks näiteks elekterküttele.

Korraldajate väitel läheb passiivmaja ehitamine tavalisest 15-20 protsenti kallimaks, kuid Eesti oludes on see ebareaalselt väike lisa, sest siin napib energiasäästlike ehitiste rajamise oskusi ja kogemusi.

Saksingu andmeil maksab maakütte süsteemi rajamine Eestis keskmiselt 300 000 krooni ja veeenergia kasutamine on ebaotstarbekas ehituskeeluvööndi tõttu, mis muudab veekogu ja maja vahelise tee liialt pikaks. Kuopios seda muret pole, sest ehituskeeluala puudub.

Hooldusvabad aiad

“Säästlikkuse loogika on ka aedadesse toodud,” selgitas Sak-sing. “Aiad lahendatakse võimalikult looduslähedaselt, et neid ei tuleks hooldada. See tähendab kokkuhoidu näiteks kastmiskuludelt ja kütuselt või elektrilt, mis kulub muru niitmiseks.” Kui kasta on siiski tarvis, tehakse seda taaskasutatud veega.

Kuopio elamumessi aedades näeb palju laudis-, liiva- ja kivipindu, peenradki on kaetud spetsiaalse võrgu ja puulaastuga, mis umbrohul läbi kasvada ei lase. Kes armastab rohelust, peab hoolitsema vaid oma pisikese murulapi pügamise eest.

Nii aia- kui elamuehituse puhul paistis Kuopios silma, et ehituses tarvitatakse maksimaalselt kohalikku materjali ja sisekujunduski on valdavalt lahendatud kohaliku disainiga. “Ega Eestiski ole kogu disain nii kehv, et seda ei võiks eksponeerida,” leidis Saksing.

Saksingu arvates ei saa Eesti hüpata ühest ajastust teise, kuid ta usub, et kolme-nelja aasta pärast hakatakse siingi hindama seda, mis tuleb perspektiivis kasulikum.

Kaaludes, kas teha suurem investeering, ehitada energiatsäästvaid maju ja ehk maksta kuus kopsakamat pangalaenu või jääda seniste lahenduste juurde ning tasuda iga kuu märkimisväärseid kommunaalkulusid.

Tervislik elukeskkond

“Säästmise kõrval on niisama oluline heaolu ja tervis: inimesel on kodus korralik õhk, maja on normaalselt köetud, kogu aega ei pea kulutama krundi hooldamisele,” rääkis Saksing. “Praegu võib see ulme tunduda, aga selles suunas Põhjamaad liiguvad.”

Tervisliku elukeskkonna teema raames oli messil võimalik tutvuda majaga, mis peale tavapärase kütte- ja õhuvahetuse mõõtmise ja automaatse reguleerimise teeb seda niiskuse ja süsihappegaasi puhul.

Mida siis teha, kui kodus enam ahju kütta või muru niita pole vaja? Selleks kavandatakse eramutessegi aina rohkem meelelahutuspaiku, nagu kodune spaa, jõusaal või kino, et kvaliteetaega nautida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles