Danek Tšuškin jõudis 52. meistrikullani

Pärnu haiglas poole koormusega füsioterapeudina töötav kanuuaerutaja Danek Tšuškin teenis Harku järvel lõppenud Eesti meistrivõistlustel neli kuldmedalit. Foto: Erakogu

Alles 28-aastane, kuid juba Eesti kanuuaerutamise raudvara pärnakas Danek Tšuškin teenis Eesti meistrivõistlustel 52. kuldmedali, valmistub MM-iks ja unistab Londoni olümpiast.

Tartu Ülikooli lõpetanud ja seniks ülikooli spordiklubi lipu alla jäänud Tšuškin on tänulik Pärnu Haiglale, kus tal poole kohaga füsioterapeudina töötades on treenimist lubav graafik. Tulevikku vaadates on visal spordimehel majanduslikult siiski üsna raske tipu poole trügida, seepärast ootab Tšuškin vägagi, et taastuks Pärnu linna olümpiakandidaadi toetus.

Rekordimehe staatust veel ei ole

Eesti meistrikuldasid on Tšuškinil nüüd 52, aga rekordimees ta selle numbriga ei ole, sest Tartu süstamees Peeter Becker jõudis juba 61. kullani. Teisest tartlasest Henn Hollost sai Tšuškin medalite arvult juba mõni aasta tagasi mööda, aga veel on temast ees legendaarne Pärnu süstur ja treener Heino Kurvet, kes võitis omal ajal 56 kulda.

Kui aga arvestada, et süsturid sõidavad ka neljastest paatides, kanuumeestel on suurim paat kahene ja medalivõimalusi kolmandiku võrra vähem, võib Tšuškini medalikogu ehk väärtuslikemaks pidada.

Seekord sai Tšuškin Harku järvel peetud meistrivõistlustel neli kulda – ühekanuul nii 200 kui 500 meetris ja samadel distantsidel kahekanuul koos viljandlase Tanel Heliga. 1000 meetri distantsilt kulda ei lisandunud, Tšuškin oli nii ühesel kui koos Heliga kahesel teine.

“Mulle on oluline, et 500 ja eriti põhidistantsi 200 meetrit  valitsen,” ütles Tšuškin. “1000 meetris on mu aastad erinevad olnud.”

Pärnakad olid mullusest edukamad

Pärnu Kalevi aerutamistreener, omal ajal universiaadihõbeda võitnud Uko Kõrge ütles, et pärnakatel läks tänavu meistrivõistlustel paremini kui mullu.

“Eelmisel aastal naasid medalitega Marek Koplus, Jüri Juurikas, Danek Tšuškin ja Sabir Mustafajev, nüüd oli meil auhinnasaajaid rohkem,” rääkis Kõrge. “Rõõmu teeb 33aastase Kaspar Kõiva tõsine tagasitulek. Ta on kaitseväelane, elab Paikusel, käis oma raha eest kevadel lõunalaagris.”

Põud on Kõrge sõnul Pärnus praegu edukatest naisaerutajatest, aga noori trennis ikka käivat. Samal ajal täiskasvanutega peeti Harku järvel ka Eesti noorte meistrivõistlused, Pärnu Kalev korjas sealt kümme kulda ning jäi võistkonnaarvestuses võitnud Põhjakotkale väga napilt alla.

Täiskasvanute meistrivõistlustel said pärnakatest lisaks Tšuškinile kulla kaela koos tartlase Peeter Beckeriga süstade 200 meetrit võitnud Marek Kop-lus, kahekanuude 1000 meetrit võitnud Vladimir Borissov ja Kaspar Kõiva ning neljasüstade 1000 meetri sõidus esimestena finišeerinud Jüri Juurikas, Karl-Erik Kõrge, Marek Koplus ja Taaniel Tüür.

Tšuškin teenis neli kulda ja kaks hõbedat, Koplus kaks kulda ja hõbeda, Kõiva ühe kulla ja kolm hõbedat, Juurikas ühe kulla ja hõbeda ning kolm pronksi, Borissov ühe kulla ja kaks hõbedat, Sabir Mustafajev hõbeda ja pronksi, Karl-Erik Kõrge ja Joosep Karlson kumbki pronksi.

Noorte meistrivõistlustel võitis Karlson klubi kaaslase Andreas Baumi ees B-klassis nii kanuude 500 kui 1000 meetrit, koos võidutseti mõlema distantsi kahekanuul.

Sama vanuseklassi ühesüstal võitis mõlemad distantsid Taaniel Tüür, võidukas kahesüstas oli ta paarimeheks Hans-Hendrik Mikk, 500 meetris kulla saanud neljasüstas istusid lisaks Tüürile ja Mikule veel Martin Mironov ja Anton Šilin.

Tüdrukute C-klassi süstadel tuli nii 500 kui 1000 meetris meistriks Anette Baum. Võistkondlikult kogus Põhjakotkas 46 punkti, Pärnu Kalev 43, Narva kolmandana 17,5.