Urmas Kruuse: Töövõimereform aitab tööle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse. Foto: PP

Iga meie kümnes tööealine kaasmaalane on töövõimetuspensionär. See on lauluväljakutäis inimesi. Rohkem on töövõimetuspensionäre ainult Horvaatias. Eestis tähendab vähenenud töövõime tihti üheotsapiletit elu lõpuni kestvasse töötusesse. Sõltuvusse sellest, mida iganes ühiskond solidaarsusest jaksab toetustena anda.

Töö peab olema tasuv, ka pikaajaliste haigete ja vähenenud töövõimega inimeste jaoks. Töö peab olema tasuvam kui töötus. Peale parema majandusliku äraelamise annab töö teadmise, et seisad ise enda eest. See annab väärikuse, kuuluvus- ja osalemistunde.

Aga kuidas meil on? Lihtsa väljapääsuna nimetame tööealise, olulises osas tööjõulise ja tegutseda sooviva inimese töövõimetuspensionäriks, juhatame vähenenud töövõimega inimese toetussõltuvusse, mis statistika kohaselt on ühesuunaline tänav. Selmet kohelda inimesi indiviididena, kel on individuaalne, mitte ühesugune abivajadus ja mõnel juhul piisaks ehk ainult töökoha kohandamisest, spetsiaalsest arvutiprogrammist või kuvarist, et need inimesed saaksid tööd teha ja ise enda eest vastutada.

Märksõnad

Tagasi üles