Kalurid ja surfarid jagasid merd

Lohesurfaritele vajalikud tuulised ilmad on tihti ajal, mil kutselised kalurid tahavad mõrrad rannavette viia. Foto: Urmas Luik

Ajal, mil riik kavatseb laiendada omavalitsuste õigusi planeerida tegevusi rannameres, vaidlesid Pärnus tegutsevad surfiklubid ja kutselised kalurid püügipiiranguaja ja surfaritele suveks antud mereala üle.

Vaidlus teravnes pärast seda, kui linn andis kolmele surfiklubile Pärnu keskrannas hoonestusõiguse ajutiste hoonete püstitamiseks ja surfispordi arendamiseks keskranna merealal.

Vaieldi Pärnu maavalitsuses, kus olid kohal riigi ja maavalitsuse, Pärnu linna, kaluriorganisatsioonide, kutseliste kalurite ja surfiklubide esindajad.

Varasemate lepete järgi oli surfarite eeliskasutusse antud mereala Side tänava joonel, kus nad said segamatult kaugemale merele surfamispaikadesse liikuda, nii et 1. juulist 1. augustini sinna kutselistel kaluritel seisevpüüniste paigutamise õigust polnud.

Selline oli varasem kokkulepe, mis tundus kaluritele pealesurutuna.

Kalurid tõstsidki küsimuse püügikeeluaja lühendamisest 15. augustini, sest jahedamatel suvedel hakkab lõhe ja ahven sel ajal madalasse vette ujuma ning kalurid kaotavad teenistusest kahe nädala jooksul 600–900 eurot.

Et kalureil tuleb püügiõiguse eest riigile maksta 1100 eurot aastas, nõudsid nad riigimaksu vähendamist või saamata jäänud tulu kompenseerimist, kui püügikeeluaega surfarite alal ei lühendata.

Surfarid omakorda leidsid, et just need kaks nädalat on tihti tuulised ning sobivad surfamiseks ja surfispordivõistluseks.

Poolteisetunnise arvamuste vahetamise käigus sündis kompromiss, mis nõuab nüüd ametlikku kinnitust.

Kaluritele anti kahe nädala asemel tagasi üks nädal püügiõigust surfarite alal tingimusel, et nad loobuvad kuni 1. septembrini kahest kõige rannalähedasemast mõrrast, kuid saavad alates 22. augustist merre viia kolm mõrrajada, kaks neist mõrra jagu harilikest lühemad.

Peale selle anti kaluritele lubadus õgvendada surfarite jaoks suveks reserveeritud ala nii, et üks äärmistest mõrrajadadest jääb sellest alast välja ja seal võib püüda kas või suvi läbi, kui riigi seatud püügipiirangud seda ei keela.

Vastutasuks lubasid kalurid mõrrad veest välja võtta, kui surfamisvõistlus peetakse nädalavahetusel, mil kalurid on oma mõrrad juba surfialal vette pannud. Ja kui kavandatav võistlus on kaluritele aegsasti teada, võivad nad viivitada mõrdade vette laskmisega.

Varem on kalurid kokku leppinud purjesportlastega mere ruumilises ja ajalises jagamises.

Jätkuvalt teeb aga kaluritele muret, et kui purjesportlastele eraldatud merealal kehtib kevadest sügiseni kutselistele kaluritele püügikeeld, ei kohaldata seda harrastuskalastajatele. Paatide järel lante vedades kisuvad nad merest välja kalu töönduslikes kogustes, viimastel aastatel peamiselt koha, ja karta on, et alamõõdulisi isendeidki.