Kui sotsiaaldemokraatide eelmisel debatil Remnikul väitlesid erakonna kunagised esimehed, siis Pärnus oodati läinud neljapäeval võimalike uute esimehekandidaatide säravat sõnasäristamist.
Sotsiaaldemokraadid unistavad riigikogus 20 kohast
17. august 2010, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SDE praegune esimees Jüri Pihl, ennast juba juhikandidaatidena meldinud riigikogu liikmed Sven Mikser ja Indrek Saar ning esialgu veel meesteväge kaunistavad kunagine rahvastikuminister Urve Palo ja eelmise Euroopa Parlamendi liige Marianne Mikko sõnastasid kõigepealt olulisemad probleemid, pakkusid seejärel neile lahendusi ning arutasid erakonna tulevikku.
Oleme nigelas olukorras
Palo arvates on suurim probleem riigi ja rahva säilimine, iga inimene on suur väärtus, ühtki annet ei tohi raisata. Seitsme kuuga on loodud küll 35 000 töökohta, kuid 25 000 inimest on töötuna arvelt maha läinud, sisenõudlus pole kasvanud, maksud on tõusnud. Kolmandik Eesti elanikke on muukeelsed, aga lõimumispoliitika koordineerijat ei ole.
Mikser ütles, et sotsiaaldemokraadina ei saa ta pealt vaadata, kui 42 000 last elab Eestis suhtelises vaesuses, neist pool täielikus vaesuses. 14-15aastastest on kolmandik olnud kuu jooksul purjus – siin on oht riigile. Peab liikuma senisest inimkesksema ja solidaarsema mõtteviisi poole.
Pihl näeb suurt probleemi majanduse tsüklilisuses: kord +15, siis –15 protsenti majanduskasvu, vaesust toodab madala palgaga tööle minekki. Tööjõuturu kohta puudub ülevaade, pole aktiivset tööjõupoliitikat, odav tööjõud, vaesed lapsed, ääremaastumine on jõudnud juba väikelinnadesse.
Mikko kuuleb häirekella selles, et iga kuues inimene on tööta. Töökohtade loomine, töötuse tõrjumine – need on sotside ülesanded. Mehe ja naise vahel on kolmandikusuurune palgalõhe, sotsid peavad pöörama erilist tähelepanu, et naised oleksid tööjõuturul positsioonil, mis tagaks neile töö. Tähtis on teadmispõhine ühiskond, elukestev õpe, et inimene saaks elus mitu korda ümber õppida. Samuti tervishoid, sest meie eluiga on madalam ja eriti meestel.
Saar märkis, et regionaalne ja majanduslik tasakaal on paigast ära. Uuele põlvkonnale tuleb võimaldada maksimaalne haridus, et ükski põlvkond ei läheks kaotsi. Innovatsioon on igal pool meie ümber: muru niites, kurki hakkides, autot tankides. Kuidas muuta ühiskond sidusaks? Poliitikud ajavad oma asja, kodanikud ei tunne, et oleksid kaasatud. Me ei tea, kas me hääl kuhugi jõuab.
Sotsid teavad lahendusi
Saare arvates viiksid elu edasi regionaalselt tagatud koolivõrk, toimiv ühistransport kõikjal, haldus- ja maksureform. Muulastega ülbamine, neile viletsama hariduse ja karjäärivõimaluste pakkumine tuleb lõpetada. Vajalik on ressursisäästlik majandus, praegusest innovaatilisem ja energiasäästlikum ehitus, ressursi maksustamine.
Demokraatia on sotside leib. Demokraatia Eestis toimib, kuid seadusloomes peaks olema kohustus konsulteerida vastavate huvigruppidega.
Mikko leiab, et töökohad peaksid olema nutikad, odava allhankega me ei löö. Sotsid pole pööranud küllaldaselt tähelepanu väikeettevõtjatele ega sellele, kuidas üldse ettevõtjatega läbi käia.
Hariduses peame üle võtma Soome mudeli: tasuta haridus alusharidusest kõrghariduseni välja. ”Meie ees, kes me valitsema hakkame, seisab ülesanne tuua investoreid, kes ei näe meis allhankijaid,” ütles Mikko.
Pihl kinnitas, et vaesuse vastu saab jõukuse kasvatamisega. Maksupoliitikas parempoolne tulumaksusüsteem ei saa jätkuda, aga Keskerakonna primitiivne astmeline tulumaks pole samuti õige.
Selgeks tuleb vaielda energeetika tulevik. Ja mis on luksuskaup? Ei saa olla nõus Keskerakonnaga, et tavaline sai ei ole, aga rosinasai juba on luksuskaup. Üle tuleb vaadata tööjõumaks. Maksuerisused paneksid tööstuse ümber paiknema.
Palgasüsteem tuleb muuta nii efektiivseks, et Eesti inimesed välismaalt tagasi tuleksid.
Mikser peab oluliseks prioriteetide õigesti seadmist. Seda, kuidas pikas perspektiivis vähendada töötust ja vaesust. Eesti probleem on väiksus, tuleb kindlustada eksporditugi turgudele sisenemiseks ja seal püsimiseks. Sotsiaalmaksu suhtes seada lagi ja käibemaksule erisused. Regionaalarengule tuleb standardipõhiselt läheneda. Näiteks ühegi lapse koolitee ei tohi olla pikem teatud vahemaast, nii on võimalik luua võrdne juurdepääs teenusele.
Palo muretseb üksikvanemate pärast. Eestis on 25 000 üksikvanema last, 93 protsenti nende kasvatajatest on naised, riik peab appi tulema lasteaiakohtadega.
Huviharidus on kallis, paljud õpikud juba tasulised. Tartu ülikoolis on pool kohtadest tasulised, stipendiumisüsteemi pole, mis see on kui mitte kastisüsteemi loomine?
Lapsetoetus peaks olema 1000 krooni lapse täiskasvanuks saamiseni.
Riiki ei saa juhtida kui ettevõtet, aga Eestiga nii tehakse. Headel aastatel kogutud reserve tuleb halval ajal kasutusele võtta. Ettevõtte tulumaks tagasi (Eesti Energia, pangad, Tallinna Vesi), protsent on arutlusteema, kuid kaheksa kuni 15 protsenti.
Ratifitseerida piirilepe, kuid preambulita, võtta suhtlemisel Venemaaga eeskuju Soomelt. Ükski töökoht Eestis ei jää loomata, kui seda tahetakse luua, sest tulumaks on meil madal ja tööjõumaks ei käi üle jõu. Väga kõrged on kaudsed maksud: Eestis 44 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, Euroopa Liidus 35 protsenti.
Aegade parima tulemuse poole
Pihli arvates peavad sotsid keskenduma erakonna aegade parima tulemuse saavutamisele. Selleks tuleb muuta SDE kuvandit, haridusele ja sotsiaalteemale lisada majandus, energeetika, transport, välispoliitika.
Mikko siiski ei näe sotsidest kolmanda jõu kujunemist, imet ei maksa tema sõnutsi loota. Erakonnast ei kiirga valitsemissoovi ja tarvis on laiendada sotside kompetentsi. 16-18 kohta järgmises riigikogus peaks olema reaalne. Pihli arvates ei ole mõtet alla 20 koha vaadatagi. Mikko ja Saare meelest loeb valimisolukorras lavastuslik moment, tähtis on mäng. Mikko: ”Vihkan ja imetlen, kuidas Edgar asju teeb!”
Saar usub, et sotsid on Eesti erakondadest ainsad, kes suudavad pakkuda 21. sajandi demokraatiat. Erakond peab koonduma meeskonnaks, võtta tuleb kunagine Res Publica ja roheliste nišš. Vaja on uut retoorikat.
Palo kritiseeris erakonna ülisuurt tagasihoidlikkust ja nimetas senist SDE turundust ebaprofessionaalseks. Tuleb julgeda olla ebapopulaarne, jääda oma arvamusele kindlaks.
Mikser ütles, et järgmiste riigikogu valimiste põhiküsimuse peavad sotsid sõnastama ise, mitte ootama, et seda teeksid muud erakonnad. SDE edu seisab kolmel elevandil: inimesed (kandidaadid ja toetajad), ideed ja kampaania.
Mikser: ”Pikemas perspektiivis võime näha, et Eestil on sotsiaaldemokraadist peaminister.”