Lugejate kirjad: Digitele, Rannapark, parkimine, põhiseadus

Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Asjatundlik lugeja lisas Pärnu Postimehe juhtkirjale ”Digipettus?” (5.08) lisainformatsioonina paar detaili: ”See, kas digitaalsele pildile üleminek oli liiga varajane, on muidugi vaidluse koht, aga lähtudes digitaalse ülekande eripäradest, neid ”hangumisi” täielikult ära hoida ei saagi.

Digipildiga on lihtne: kas pilt on või mitte, analoogist tuttav ”natuke-läbi-sahinate-näen” variant pole võimalik. Samal ajal raiskab analoogpildi edastamine kohutavalt sagedusressurssi ja häirib parasiitsagedustega spektris kõrval asetsevaid signaale. Sagedused on aga üks hirmus kallis ressurss (Eesti raadiosagedusplaani https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13288598 lisad annavad aimu, kui suur defitsiit on raadiosagedused).

Praegu edastatakse pilti tõesti standardresolutsioonis, kuid pilt on kvaliteetsem kui PAL-süsteemi analoogpilt, resolutsioon suurem, värvid paremad. Analoogtelevisioon edastas kaks rida täpselt samu punkte, mida digitele ei tee. Peale selle muud vidinad, nagu elektrooniline telekava, erikeelsed subtiitrid. Suurema ekraaniga televiisoriga tuleb see erinevus kohe ilmsiks.

Mis puutub kõrgresolutsiooniga pilti, siis kuna selle resolutsioon on varasemast kordi suurem, nõuab see suuremat ressurssi ehk kui meile praegu edastataks HD-pilti, ”hanguks” ja ”ujuks” see kordades rohkemgi. HD tähendab väga kvaliteetset ja teravat pilti, aga mitte seda, et see kvaliteetselt meile koju jõuaks.”


Veljo Kalepilt Torontost tuli kommentaar oma klassivenna Ülo Mäe artiklile ”Teherani-Jalta lepingud õigustühiseks” (PP 24.07): ”Oma Kanada perioodi algusest mäletan episoodi Ülo Mäe artikli teemal. Istusin koos nende väliseestlastega, kes Saksa sõjaväega olid käinud läbi Teise maailmasõja ja rajanud kodu Kanadas, oma vastasleeri riigis. Vaatasime raamatut ja kui jõudsime fotoni, millel istub ”suur kolmik”, ütlesin, et sellel pildil on kolm kurjategijat: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Mulle sosistati: ”Kuss, kuss, ära siin nii räägi.” Nii õpetati mulle poliitilist korrektsust maailma kõige demokraatlikumas ja multikultuursemas riigis.

Maailm pole ideaalne, õigem on pidada seda vigaseks. Nendel, kes ei suuda elada poliitilise korrektsuse ideoloogia kohaselt, pole sõnaõigust oma riigi elu korraldamisel. Ja veel inetum: pole kohta teaduses, eriti ajalooteaduses.”


Tartlane Ilmar Pihlak kiidab Rannapargi väljanägemist: ”Uuenenud Pärnu Rannapark üllatas mind meeldivalt. Uued teekatted, sillad, hekkide kaitsetrossid, eri lahendusega istmed, piknikulauad, huvitav valgustus, purskkaevude värvimängud ja pimedal ajal tuledes särav muinasjutuline Tallinna värav. Pärnu Rannapark on kindlasti üks peapretendente 2010. aasta disainipreemiale.

Edusammude kõrval on pisipuudus Port Arturi parklas autosid varitsevad kaks sügavat löökauku. Kui Pärnu linna kõhnem rahakott (PP 6.08) ei luba parklatega tegelda sellel aastal, siis ohtlike kohtadena tuleb need tähistada otsekohe.”


Kunagine pärnakas Tiit Reeder ei ole rahul informatsiooni kättesaadavusega Pärnu parkimiskorralduse kohta: ”Tegin kaks nädalat tagasi Pärnust läbisõidul peatuse eelmise postimaja ees. Parkisin auto ja otsisin parkimisautomaati. Automaadil oli aga kiri, et parkimispileteid saab osta postimajast. Läksin postimaja juurde ja nägin, et see on juba mõnda aega suletud ja postiteenust osutatakse Rüütli tänava teises otsas. Parkimispiletite kohta polnud sõnagi.

Läksin tagasi platsile, kus on jäätisekiosk. Jäätisemüüja ei osanud aidata, aga kurtis, et umbes 20-30 inimest päevas pöördub sama küsimusega tema poole. Ta teadis, et Rüütli tänava teises otsas on töötav parkimisautomaat. Siiski meenus talle, et Endla teatri ees platsil saab kolm tundi parkida tasuta. See mulle sobis. Mul on nüüd palve Pärnu linnavalitsuse ametnikele: tehke see asi korda!”


Silja Kurm saatis avaldamiseks tänuavalduse: ”14. juuni õhtul juhtus mul Tammsaare puiesteel tõsine terviserike. Seda märkasid vastu tulnud politseinikud Arno Tõruke ja Roman Pollitov. Nad toimetasid mu Kanali tänavale kiirabisse, kus meditsiiniõed veensid mind edasi minema Ristiku tänava haiglasse.

Haiglas tehtud analüüside järel saadeti mind veel samal hilisõhtul Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Nii õnnestus pääseda halvimast. Minu kõige suuremad tänusõnad politseinikele, kahjuks tundmatuks jäänud kiirabitöötajatele ja Pärnu haiglast dr Tiina Reale ning meditsiiniõdedele Õie Tukale ja Galina Allmäele.”


Tegusat aega Pärnu linnas kinnitab seegi, et läinud nädalal õnnestus siin tühistada Eesti põhiseaduse kehtimine vähemalt kahes olulises punktis. (§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel.) Linnavalitsuse pressiteade ”Pärnut külastavad kolleegid Narva-Jõesuust” ütles must valgel järgmist: ”Ennelõunal alanud kohtumisel oli kõne all kahe linna vaheline kuurordialane koostöö. Külalistega on kaasas tõlk.” (!)