7. augustil toimus Pärnus Vanalinna õuel festivali „Suveaaria“ raames kontsertetendus „Wagneri gala“.
Wagneri teosed kõlasid kõrgtasemel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esines Repoo Ensemble: Kai Kallastu (sopran), Atlan Karp (bariton), Liina Lill (klaver), Andrus Kallastu (muusika juht, klaver, elektroonika). Kavas olid stseenid Richard Wagneri ooperitest „Parsifal“, „Nürnbergi meisterlauljad“, „Tannhäuser“ ja „Valküürid“.
Kell 22.30 alanud etendus suvises Pärnus jäi esmalt silma meeldivalt hilise algusega. See on aeg, kui intelligentsema elamuse otsijale linnas tavaliselt enam suurt midagi ei leidu. Mis sobiks suvepealinna õhtusesse kultuuriellu paremini kui vabaõhuetendus? “Suveaaria“ toimub Vanalinna õuel 2007. aastast, nii et juba saab rääkida traditsioonist.
Wagneri galaõhtu repertuaarivalik oli äärmiselt nõudlik ja Eestis vähe esitatud. Repoo Ensemble’ile oli Wagneri lavastamine kahtlemata julgustükk.
Ja see etendus oli elamuslik. Vanalinna õu on suurepärane muusikalise lavastuse paik. Etendustes on kasutusele võetud U-kujuline üle 100aastane Vanalinna põhikooli hoone. Hoovil on suurepärane akustika, efektselt kajab teise korruse trepikodagi, kust läbi pärani suurte akende samuti mõnda osa etendusest vaadata-kuulata sai.
Lavakujunduslikud elemendid olid minimalistlikud, kuid mõjusad. Efekti lisas tuul, mis nii kostüümihõlmu kui pea kohal rippuvat „lage“ dramaatiliselt lehvitas.
“Dramaatilisus” on tabav sõna ka sopran Kai Kallastu esituse kohta. Pärnus elav ja tegutsev, põhiliselt Soomes (Metropolia ülikoolis) hariduse omandanud ja end Viinis Irina Gavrilovici ja Eva Blahova juures täiendanud sopran on Pärnu pärl. Tema Wagneri-esitus avaldas muljet, olles vokaaltehniliselt laitmatu, muusikaliselt kaasakiskuv, peen ja nüansirikas, samal ajal jõuline ja temperamentne.
Bariton Atlan Karp on samuti Soome kooliga. Ta on lõpetanud Sibeliuse akadeemia Jorma Hynnineni ja Pekka Kähköneni juhendamisel ja täiendanud end Maria teatris Peterburis. Praegu tegutseb ta Vanemuise teatri solistina. Karbilegi ei valmistanud Wagneri laulmine probleemi: tal on ilus, soe ja pehme tämber, ühtlasi särav ja võimas ning Wagnerile sobilikult paindlik. Paindlikkust õhkus lauljate ansamblitunnetusest ja hääletämbrite sobivusestki.
Wagneri ooperistseenide orkestripartii esitasid digiklaveril klaveriseadena Liina Lille ja Andrus Kallastu. Digiklaveri-mängu vahele miksiti orkestriversiooni katkendeid lindilt. See oli ootamatu, kuid meeldiv, tekitades naljaka „degusteerimise“ tunde. Loodetavasti realiseerub hea visioon tulevikus, kui kaasatakse suurem koosseis, mida Andrus Kallastu kindlasti suurepäraselt juhataks.
Repoo Ensemble’i Wagneri ooperistseenide esitamine pole sugugi mingi tagurpidi pööratud absurdi-performance, nagu ansambli nimest (repoo – tagurpidi “ooper”) võiks eeldada. Esitus täitis kõrgeid professionaalseid kriteeriume ja nappide vahenditega oli loodud mõjus ning stiilne tervik.