Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
/nginx/o/2014/12/02/3573965t1h07a3.jpg)
Laupäeval Tali seltsimajas toimunud Eesti maaveise kaitse ühingu lahtiste uste päeva naelaks kujunes kahe maaveise õnnistamine ja kinkimine Läti ohustatud veisetõugu esindava organisatsiooni esindajatele.
Avatud uste päevale kogunes üle poolesaja huvilise: maaveisekasvatajad ja -toetajad olid saabunud Talile Valgamaalt, Lätist, Raplast, Tallinnast, Läänemaalt, Virumaalt, Võrumaalt, Põlvast ja Elvast, üritusel osales kohalik rahvas ja Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid.
Välikatlast pakuti hapukapsasuppi, sinna kõrvale sinki, maitsvaid lihapirukaid ja hoidiseid. Seltsimaja ühes tiivas oli väljas käsitöö ja keraamika müüginäitus. Avatud uste päeval peeti ettekandeid ja suurt huvi tekitas Tali valla ajalugu, mida kajastas kohalik koduloouurija Peep Kaljuste. Osalejate seas loositi välja Šveitsi õppereis, samuti tänati lilledega koostööpartnereid.
Kontserdi andsid Tali kooli tantsulapsed, Suigu tantsijad ja Valgamaa Lüllemäe kooli lõõtsamees.
Käivitavad pullikasvatuse
Ühingu aktiivi liige Silver Visnapuu on Võrumaa loomapidaja, kellel kokku 250 veist, neist 25 maaveist.
“Ühingu peamõte on väikseid kasvatajaid tunnustada, maaveise kasvatamist propageerida ja populariseerida. Et seda teha, on vaja esmalt üles leida need veisekasvatajad, kel laudas lemmikloomana lehm või paar,” rääkis Visnapuu. Tema laudas elavad praegu ka ühingule kuuluvad kaheksa nudipäist beeži maaveist.
Eesti maaveise kaitse ühingu perenaine Malle Unt märkis, et 2012. aastal ellu kutsutud ühingul liikmeid jätkub ja läbi käiakse ühtse perena. Avatud uste päeva eesmärk ongi seda peret hoida.
“Tuli hõõgus tuha all alates 2000. aastast, ühingu ametliku loomiseni kulus tosin aastat. Ajendiks said professor Ülo Olli sõnad, tema pidas tähtsaks, et maaveisekasvatajate kõrval organiseeruksid nende kaitsjadki. Kahe-kolme inimese südameasi on nüüdseks kasvanud omaette liikumiseks,” rääkis Unt. Infot ühingu tegevuse kohta leiab kodulehelt.
Kevadel rentis ühing riigilt Sookuninga kaitsealal 122 hektarit maad, et pullikasvatusega alustada. “Ootame infot rahvalt, kellel on pakkuda korraliku põlvnemisega Eesti maatõugu veise pullvasikaid, tahame need üles kasvatada,” märkis Unt. Tema sõnade kohaselt on korraliku põlvnemisega isendeid raske leida.
“Meie ühing ei konkureeri kellegagi, aga me ei taha pealt vaadata, kuidas maaveis hävib. Teeme kõik, et maaveis ei kaoks,” lisas seltsi perenaine oma kõnes.
Lätlastega ühe mütsi all
Malle Undi sõnade kohaselt on Saarde valla Lanksaare talust kujunenud ühingu pesa. Talu perenaise Ädu Leesmendi sõnade kohaselt on Lanksaare andnud kostile üle 200 maatõugu veise. “Maaveise kasvatamine on nagu omamoodi aatehaigus. Maaveiseid on nii vähe, ometi on see meie oma tõug. Ja kui head juustu saab teha maaveise piimast,” kiitis Leesment.
Eesti maaveise kaitse ühing teeb koostööd Läti ja Leedu ohustatud veisetõuge esindavate organisatsioonidega. Kohal olid Läti ohustatud veisetõu seltsi esindajad, kellele kingiti kaks Eesti maaveist: üks lehmik ja üks pull.
Ohustatud veisetõu Läti sinise veise seltsi liige Mirdza Švne lausus, et sinakashalli tooniga Läti maaveiste hoidmisele keskendunud selts tegutseb Lätis 1992. aastast. Ohustatud tõugu maaveiseid on Lätis 300 ümber, neist kümme pulli. Eestlastega tullakse juba teist aastat kogemusi vahetama, samuti ühisprojekte kavandama. “Oleme üllatunud, et üritustel käiakse peredega, meil sellist asja ei ole. Kuidas seda saavutada, pakubki huvi,” rääkis Švne.
EELK Saarde Katariina koguduse kirikuõpetaja Arvet Ollino oli saabunud üritusele õnnistama ühingut, selle perenaist ja loomi ning kingitavaid loomi. Uue päeva saabudes süüdati kirikuõpetaja õnnistusel esimene advendiküünal ja õues jõulukuuse tuled. Õhtu jätkus simmaniga.
Eesti maatõugu veis
Eesti maaveis on aretatud kohalikust põlistõust, millel on läbi aegade säilinud rida tõuomaseid tunnuseid, nagu valkjaspunane värvus, nudisus ja piima kõrge rasva-valgusisaldus. Maaveist peetakse eesti rahva kultuuripärandiks. Eesti maaveiste arvukus on ohupiiril, seetõttu loetakse seda ohustatud tõuks ja on kantud ülemaailmsesse FAO ohustatud tõugude nimekirja.