Kommentaar: Moldova – väike võit putinismi üle

Tellijale
avatud

Moldova parlamendivalimised toimusid novembri viimasel päeval.

FOTO: Reuters

Moldova puhul pole ülearune meenutada ajaloost Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolle, kus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola nimelise nimetamise järel tuleb ootamatult juttu Bessaraabiast (säärast riiki ju polnud, oli sellenimeline Rumeenia osa, mis rohkem tuntud kui Moldova). Selle kohta teatas Berliin suuremeelselt, et see teda ei huvita, ja Moskva ütles, et teda küll huvitab.

Ühesõnaga: jagati seda, mida üks ei tahtnud, kuid teine tahtis. Laias laastus on suhtumine tänapäeva Moldovasse samasugune. Lääs räägib niisama, ent Moskva on täkku täis.

Kui kõik kohe lihtsalt selgeks teha, avas Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin, kes ühtaegu on president Vladimir Putini eriesindaja Transnistrias, 1. oktoobril Moskvas näituse “Pridnestrovje – russkii rubez” (“Transnistria – Venemaa piir/eesliin”). Jutt on Moldova vastu Ukrainat jäävast osast, mis 200 aastat tagasi täideti Vene kolonistidega ja mida 1991. aastast kontrollib Venemaa sõjaväeosa. Formaalselt on see külmutatud konflikt, sisuliselt Moskva kaugeim sillapea Euroopas.

Tagasi üles