Üks mõrvar – kaks eluaegset

Oleg Pitjukovist saab kohtuotsuse jõustumisel Eesti 41. eluaegne vang. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Korra on aasta alguses Pärnu Liiva tänava ühiselamus üht meest rindu, teist kõrri pussitamises süüdistatavale Oleg Pitjukovile eluaegne vangistus määratud. Nüüd taotleb ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo talle taas karistuse maksimummäära.

“Üldjuhul ei mõisteta tapmise eest eluaegseid karistusi,” möönab Aadamsoo enda taotletud karistuse erakordsust. Ent erakordsed on Pitjukovi teodki.

“Oleg Pitjukov on 37aastane mees, ta on kriminaalkorras korduvalt karistatud noaga löömise eest,” toonitas Aadamsoo.

Meenutades, et 1996. aastal mõistis Pärnu linnakohus Pitjukovile kahe inimese tapmise, neist ühe tükeldamise eest surmanuhtluse, mis 1997. aastal asendati eluaegse karistusega. Riigikohus kärpis selle omakorda 1998. aastal 15 vangistusaastani. Nii pääseski Pitjukov 10. veebruaril 2010 vabadusse.

Lööb, et tappa

17 kuud hiljem ründas Pitjukov uuesti kaht meest noaga, põhjustades neist ühele rasked, teisele kerged kehavigastused, ja sai selle eest karistuseks viis aastat vangistust.

Löögid, täpselt nagu esimeste tapmiste ja viimaste rünnakute ajal, olid sihitud samamoodi rindkerre ja kaela.

“Tal ongi välja kujunenud oma “käekiri”. Ta lööbki inimesi teatud konkreetsetesse kohtadesse, kus asuvad elutähtsad organid: rindkeres süda ja kaelal arterid,” rääkis Aadamsoo.

Teisisõnu: Pitjukov lööb selleks, et tappa. Kui ohver ellu jääb, nagu üks käesoleva aasta 10. veebruaril Liiva tänava ühiselamus rindu pussitatuist, siis ainult tänu sellele, et tal oli õnne.

Rohkem kui sellel mehel, kellele Pitjukov süüdistuse kohaselt 15. veebruaril samas hoones noa kõrri lõi. Tema langes jalapealt ja suri verekaotusesse veel enne, kui kiirabi kohale jõudis.

Aastad ei paranda

“Kui pikk peaks siis olema karistus sellisele inimesele nagu Pitjukov?” küsis Aadamsoo kohtus. Arvestades, et karistusaja määramisel eeldatakse, et inimene tuleb pärast karistuse ärakandmist vanglast välja, on oma teo raskusest aru saanud ja püüab edaspidi samamoodi käitumist vältida.

“Ja mina ütlen, et ei olegi sellist aega. Ei ole võimalik määrata piirtähtaega, millal ta avastaks, et “ma nüüd enam ei tee”,” selgitas Aadamsoo, et Pitjukovi ei ole ümber kasvatanud ühe ega 15 aasta pikkune vangistus.

“Sellele isikule nende tegude eest on ainuke asjakohane karistus eluaegne vangistus. Just sellel põhjusel ma tänapäeva mõistes kõige raskema karistuse, mida Eesti Vabariigis üldse on võimalik mõista, ka küsisin,” põhjendas prokurör.

Kui kohtunik Rubo Kikerpill oma otsuses 7. jaanuaril Aadamsooga ühele meelele jääb, võib Pitjukovist saada Eesti 41. eluaegse vanglakaristuse kandja.