Äsja lipsas varahommikustest raadiouudistest läbi, et valitsus andis rahandusminister Maris Laurile volitused allkirjastada 600 miljoni euro suurune laenuvõtmine. Kohe seda raha käiku ei lasta, aga vajadusel kasutatakse kolmandikku suurprojektide kaasrahastamiseks.
Tellijale
Juhtkiri: Laenuleib ja laastutuli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maine rahandusasjades on kõrge, meil on võimalik laenata raha turgudelt hõlpsamini ja soodsama protsendiga kui enamikul ülejäänud riikidel. Pikka aega oli põhimõte mitte laenata hädavajaduseta. Riigi võlakoormus püsis madal: umbes kuus protsenti. Tasapisi ja märkamatult on laenukoormust suurendatud. Juba moodustab see kümmekond protsenti, aga midagi hullu ei ole. Tegelikult jagub laenamisruumi küll ja veel. Osa asjatundjaid ütlebki, et praeguste soodsate tingimuste ajal oleks rumalus jätta laenamata.