Pärnus Port Artur 2s avati pühapäeval Friedrich Fromhold Martensi 165. sünniaastapäeva puhul näitus "Martens - maailma rahu Pärnust".
Pärnus avati näitus "Martens - maailma rahu Pärnust"
24. august 2010, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22. augustil 1845. aastal Pärnus sündinud Friedrich Fromhold Martensi nimi ei ütle paljudele tõenäoliselt midagi. Kui aga nimetada Jaan Krossi romaani "Professor Martensi ärasõit", meenub lugemis- ja ajaloohuvilistele, et tegemist on silmapaistva eestlasest diplomaadi ja õigusteadlasega, kes väärib lähemat tutvustamist. Algust on sellega juba tehtud, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".
Port Artur 2s avati näitus "Martens - maailma rahu Pärnust". Näituse kuraator, Hollandi õigusajaloolane ja Martensi uurija Arthur Eyffinger rääkis, et Martens oli erakordse tahtejõu ja läbilöögivõimega, aga öeldi ka, et domineeriv.
"Peamine on, et kõik, mida ta tegi, oli väga efektiivne. Ta muutis maailma enda ümber, mida paljud öelda ei saa," rääkis Eyffinger.
Rahvusvahelises õiguses teatakse tänapäevani Martensi klauslit, mis määratles sõjategevuse keskele jäänud elanikkonna õigused, see on siiani aluseks sõjakurjategijate süüdimõistmisel Haagi rahvusvahelises kohtus. Kahtlemata pole Martensi mälestus Eestis väärikalt tähistatud. Port Arturi omanik Viljo Vetik on sellest aastate eest rääkinud nii Jaan Krossi kui Lennart Meriga.
"Jaan Krossile sai kümme aastat tagasi lubatud, et Pärnu suurmeest, maailmameest ja arvatavasti kõige tuntumat pärnakat peab rahvale tutvustama. Kui ükskord sai räägitud Martensist, siis Lennart Meri ütles, et kui kavatsete Pärnusse panna ausammast mehele, siis esimene ausammas tuleb panna Martensile," ütles Vetik.
"Praegu on Martensist büst Haagi rahvusvahelises kohtus, on büst Peterburis, aga kuju peaks olema Pärnus," märkis Pärnu muuseumi direktor ning näituse kuraator Aldur Vunk.