iDeal kampaania

Toomas Kivimägi: Kui sind ei ole rahastamisotsuste tegemise laua taga, ei tõsteta sinu taotlusi lauale

Toomas Kivimägi.

FOTO: Ants Liigus

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise äsjane aastapäev on paslik põhjus, et küsida: kas sellist Pärnut tahtsimegi?

Pärnu Postimehe küsimustele linna tuleviku, elu ja inimeste kohta vastas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Kümmekond päeva tagasi leheveergudel peetud arvude duelli silmas pidades leppisime kokku, et seekord ei kasuta ühtegi numbrit.

Kui kõik oleks teie võimuses, mida te esimese asjana Pärnu heaks teeksite? Milline võiks Pärnu olla aastal 2030?

Esimene märksõna on raudtee, mis minu meelest on perspektiivne ja keskkonnasõbralik liikumismoodus nii Pärnu ja Tallinna vahel kui siit edasi Ida- ja Kesk-Euroopasse. Praegu käivad paljud inimesed siitkandist Tallinnas tööl ja tihtipeale jäävad Tallinna elama. Usun, et kui oleks võimalik rongiga paarsada kilomeetrit tunnis sõita ja 40-45 minutiga Tallinna jõuda, kaob põhjus minna palju paremast elukeskkonnast palju viletsamasse. Pean silmas Tallinna, võrreldes Pärnuga.

Samamoodi on tähtis, et Eestist Euroopasse läheks raudtee läbi Pärnu, see aitaks siia tuua turiste.

Pärnust Riia poole jääv raudteelõik on üles võetud. Kas see on taastatav?

Kõik on taastatav. Küsimus on tahtes. Eesti valitsuski on olnud sama meelt, rääkides ülebaltilisest raudteest ehk Rail Balticast, mille arendamine on jagatud kolme faasi. Ning kolmas etapp näebki ette uue tee rajamist just läbi Pärnu. See on küll praeguse seisuga idee.

See, kas Rail Baltica hakkab kulgema läbi Pärnu, sõltub minu hinnangul eeskätt sellest, kas tee tuleb Vene või Euroopa rööpmelaiusega. Kui otsus tehakse Vene rööpmelaiuse kasuks, on vähe tõenäoline, et Rail Baltica hakkab minema läbi Pärnu. Kui otsustatakse Euroopa rööpmelaiuse kasuks, on logistiliselt õige see just siitkaudu rajada. Niikaua kui see võimalus pole kadunud, tuleb selle nimel võidelda. Ma ei ole suutnud välja mõelda midagi paremat, mis Pärnu arengule enam kaasa aitaks.

Üks Pärnu tuntud ärimehi ütles mulle, et enne kui Pärnu ei suuda leida oma Ansipit, ei muutu midagi. Ehk siis pärnakas tuleb peaministriks upitada. Ärimees väitis sedagi, et pärast Ansipi saamist peaministriks hakkasid rahavood varasemast märksa enam liikuma Tartu suunas.

Ma pean sellega nõustuma. Mõni aasta tagasi korraldati Viljandi arengukonverents, kuhu teiste seas olid kutsutud kõik Viljandist pärit ministrid, keda läbi aegade on olnud kümmekond. Pärnul ja Pärnumaal oleks saata kutse kolmele inimesele. Need on kunagine justiitsminister Jüri Raidla, põllumajandusminister Andres Varik ja kaubandusminister Ants Laos.

On ilmselge, et kui sind ei ole laua ümber, kus rahastamisotsuseid langetatakse, ei tõsteta su taotlusi esimeses järjekorras lauale. Nii et Pärnu ja Pärnumaa üks suuri eesmärke on saada oma inimene valitsusse. Veel on vara unistada peaministri toolist, aga mõni ministritool võiks pärnakaile ikka kuuluda küll.

Samamoodi on erakondade juhtorganitega, kus samuti pärnakaid ei ole. Seda enam, et poliitika on  jõuliselt sisse murdnud rahastamisotsuste tegemise faasi. Algne valik tehakse just erakondades.

Kuidas te Andrus Ansipit inimesena iseloomustaksite?

Ansip on uskumatult visa. Tegelikult on ta ju väga edukalt hakkama saanud. Valitsust kirutakse alati. Mõistagi on Eesti edu taga ettevõtted, kuid riigi asi on luua ettevõtluse arenguks vajalik keskkond. Olgu selleks või tulumaksuküsimus, mida Ansipi juhtimisel aeti. Samuti hindan tema avatust.

Milline on teie suhtumine Mart Laarisse?

Arvan, et ta oli suurepärane peaminister. Ta oli siis noor ja kui me oleme noored, ei pelga me teha mis tahes otsuseid. Laari julgus oli väga oluline, et Eesti kiiresti stardiks. Tema käivitatud reformid olid meie arengule ülimalt tähtsad.

Võib temast uuesti peaminister saada?

Ma arvan küll. Samuti usun, et ka Ansipist võib taas peaminister saada. Olen valmis kihla vedama, et üks neist ongi Eesti järgmine peaminister pärast  järgmisi riigikogu valimisi. Ma ei näe ses mõttes kedagi kolmandat.

Üks iseäralik mees on Tallinnas veel – Edgar Savisaar.

See võib tunduda üllatusena, kuid ma arvan, et Savisaar on olnud Eesti edukaim poliitik taasiseseisvumisele järgnenud perioodil. Vaatamata sellele, et ta pole enam pääsenud peaministri toolile. Mõeldes sellele, mitu korda ta on minema pühitud, on ta igast olukorrast välja rabelnud. Küsimus pole selles, kas Savisaare seisukohad meeldivad. Pidades teda Eesti kõige karismaatilisemaks ja edukamaks poliitikuks, ei tähenda see, et ma jagaksin tema seisukohti. Kaugel sellest.

Kui unustada ära Pärnu suvepealinna tiitel ja sellega kaasnev lipu vastuvõtmine varasuvel ja tagastamine suve õdangul, siis millised on Tallinna ja Pärnu vahelised suhted? Kas saab siin üldse rääkida mingist koostööst?

Me oleme teinud pisut koostööd kantselei tasandil. Teine suhtluskoht oli idee arendada Tallinna Vee ja Pärnu Vee koostööd. See tekitas vahepeal küll tormi, kuid olen veendunud, et Tallinna Vesi on väga efektiivselt toimiv ettevõte. Jutt ei ole Pärnu Vee müügist, vaid koostööst selle sõna otseses tähenduses.

Aga see on kõik. Aus olles ei saa rääkida erilisest koostööst ka ülejäänud linnadega. Teatud kultuurivahetus on mõistagi toimunud, näiteks Tartuga hansapäevade raames.

Ilmselt on Eesti nii väike, et teises linnas nähakse kohe konkurenti. Aga me õpime teineteiselt ikka. Me ei saa näost näkku kokku, kuid kindlasti jälgime üksteise tegemisi.

Samal ajal on väiksus eelduseks, et maailmale on mõttekas tutvustada Eestit tervikuna. Ajalooliselt on Eestis olnud viis kuurorti, esimene neist oli Tallinn. Eelmisel iseseisvusperioodil sai rääkida neljast kuurordist: Pärnust, Narva-Jõesuust, Haapsalust ja Kuressaarest. Nüüd oleme leppinud Narva-Jõesuuga kokku, et me ei konkureeri omavahel, ja mõelnud koos teistegi kuurortlinnade peale. Lähiajal tahame kaasata koostöösse Haapsalu ja edaspidi kindlasti Kuressaare.

Mida arvate Suur-Pärnust ja kui suur see võiks teie meelest olla?

See tool, millel ma praegu istun, ja see tool, millel enne maavanemana istusin, sunnivad asjale vaatama erinevalt. Maavanemana tundus mulle, et Suur-Pärnu loomine pole kuigi hea. Loomulikult muutub Pärnu Suur-Pärnuna tugevamaks, kuid vahe linna ja valdade vahel suureneb sellega veel.

Linnapeana olen ma aga Suur-Pärnule avatud. Ma küll ei pea seda väga realistlikuks. Ma ei näe põhjust, miks Paikuse vallavolikogu peaks hääletama Suur-Pärnuga ühinemise poolt. Eriti arvestades võlakoormust, mis meie linnal on praegu kanda. Kui suhtarvud oleksid enam-vähem võrdsed, oleks ühinemine ilmselt mõistlik. Sama kehtib Audru valla suhtes.

Üks, kellele me lähema paari-kolme aasta jooksul oma ettepaneku teeme, on Jänesselja ehk Sauga valla keskus, mis on äärmiselt tihedalt Pärnu linna küljes kinni. Sauga lõimumine Pärnuga on kordades tugevam kui muude lähivaldade - Paikuse, Audru ja Tahkurannaga.

Ühinemine ei ole aga eesmärk omaette. Ma ei näe, et halduspiirid endast takistust kujutavad, kuigi just neist lähtuvalt on üsna sageli tehtud ebamõistlikke investeeringuid. Ise olen läbi aegade olnud suuremate omavalitsuste pooldaja. Suur-Pärnu vastand oleks minu visiooni järgi see, kui Pärnumaal oleks kaks omavalitsust: Pärnu linn ja kõiki valdu liitev Pärnumaa kui tervik.

Aga Suur-Pärnu, mis hõlmaks nii linna kui kogu maakonda?

Ma ei välista seda. Pärnu linna vaatenurgast olen sellele avatud, kuid selle realiseerimise suhtes olen skeptiline. Kindlasti tekivad valdades teatud hirmud, et Pärnu linn hakkab sel juhul domineerima.

Pärnu linna elanike arv ja Pärnumaa valdade elanike koguarv on samas suurusjärgus. See tähendab ju seda, et maaelanikud saaksid Suur-Pärnu linnapea valimisi oluliselt mõjutada.

Jah, kuid sellest ei piisa hirmude maandamiseks. Oletan pigem, et osa maainimesigi hääletab linna esindajate poolt. See kallutab kaalukausi liigselt linna kasuks. Mõistlikum oleks sel juhul volikogu liikmete kohad kindlalt määratleda: 45-50 protsenti linna ja 50-55 protsenti maapiirkonna esindajatele.

Kindlasti aitaks Suur-Pärnu idee elluviimine paremini korraldada näiteks prügi- ja veemajandust, ühistransporti, teedeehitust ning muidki valdkondi.

Kas Saugaga olete sel teemal juba rääkinud?

Veel mitte. Me peame enne oma kaasavara paremini läikima lööma.

Riigikogusse on Pärnust ja Pärnumaalt valitud kokku kaheksa inimest. On neist linnale kasu olnud?

Eesti elu on sedavõrd politiseerunud, et väga suurt rolli on hakanud etendama erakonnad. Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on erakondade tähtsus minu meelest kahekordistunud.

Ehk enne ei muutu midagi, kui pärnakad suudavad erakondade juhtorganite töös kaasa rääkida.

Jah, enne mingit kardinaalset pööret Toompeal suhtumises Pärnusse ja Pärnumaasse ei toimu.

Võib-olla oleks oma inimese peaministriks sokutamisest lihtsam meelitada Laar või Ansip Pärnu valimisringkonnas kandideerima.

Seda küll, aga nagu kuulda on, kandideerivad nad ilmselt ringkonnas, kus mandaatide arv on suurim - 13. Pärnul kahjuks sellist mandaatide arvu ei ole.

Küll olen seda meelt, et erakondade esinumbrid meie valimisringkonnas peaksid kindlasti pärnakad olema. Seda suurem on tõenäosus, et Pärnu probleemid Toompeal kõlama hakkavad. Rändsaadikute valimine on levinud ja Pärnu on üks nende meelispaikadest. Ilmselt on põhjus selleski, et meie enda kandidaadid pole küllalt tugeva reitinguga.

Ehkki praegu ei ole riigikogu liige oma mandaadiga seotud, olen kindlalt seda meelt, et saadiku volituste sidumine rahvalt saadud mandaadiga muudaks riigikogu liikmete tegevuse kardinaalselt aktiivsemaks. Valijail peab olema võimalus oma saadik teatud tingimustel tagasi kutsuda. See tagaks valitu ja valijate vahel sideme säilimise.

Pärnu on väike linn, kus paratamatult tekivad sõprus- ja korruptiivsed suhted. Kas te tunnetate seda?

Mina kasutan väljendit “korporatiivsed suhted”, aga eks nende suhetega ole nii ja naa. Kui me tahame mõne otsuse vastu võtta, on paratamatult vaja teatud arv hääli kokku saada. Seega jah, Pärnu on väga korporatiivne linn, eriti ajas tagasi vaadates. Kuid on seda praegugi.

Minu eesmärk on korporatiivsust lõhkuda. Olen oma otsustes vaba. Ühest küljest annab vabaduse valimistel saadud mandaat. Teisalt pean enda tugevuseks, et mina ei karda oma kohta kaotada.

Mis oleks see unelmate koht, kuhu te linnapea ametist suunduksite?

Minu selge eelistus oleks erasektor. Ma ei põe enam avaliku tähelepanu vajadust.

Millest siis teie vihje võimalikule riigikokku minekule, mis minu silmis oleks teie mandumine?

Ma ei taha seda avalikult öelda, aga minu eesmärk oli survestada.

Rahandusminister Jürgen Ligi andiski teile kohe näppude pihta.

Ligil on kümneid võimalusi Pärnut karistada, kui mina vindi üle keeran.

Kas Ligi pole siis teie arvates riigimees?

On ikka. Ta on väga suur riigimees. Aga ma pean oma arvamust sordiini all hoidma. Reform ja IRL jälgivad väga tähelepanelikult, mida ma teen, kuhu poole kaldun ja kelle nimekirjaga võin liituda. Aga ma ütlen veel kord, et mul ei ole tegelikult kavatsust riigikokku kandideerida.

Tagasi üles