Professor Martensi tagasitulek

Näituse ”Martens - maailma rahu Pärnust/World Peace from Pärnu” kuraator dr Arthur Eyffinger (vasakul) ja Pärnu muuseumi direktor dr Aldur Vunk tunnevad heameelt näituse avamise õnnestumise ja elava publikuhuvi üle kaubakeskuses Port Artur 2. Foto: Urmas Luik

Üleeile tähistati Port Artur 2s näituse avamisega tõenäoliselt üleilmselt tuntuima Pärnust pärit inimese professor Friedrich Fromhold Martensi 165. sünniaastapäeva.

Diplomaat ja rahvusvahelise õiguse suurkuju Martens on Pärnu aukodanik, talle on pühendatud mälestustahvel pangahoone seinal, tema nime võib hakata kandma väljak Port Arturi kaubanduskeskuste ja Pärnu Keskuse vahel.

Martensi klausel

Pärnu muuseumi, linnavalitsuse, Port Artur Grupi ja kultuuriministeeriumi koostöös valminud näituse ”Martens – maailma rahu Pärnust / World Peace from Pärnu” teema on rahvusvaheline humanitaarõigus, rahukonverentsid ja rahvusvahelised kohtud Haagis, selle keskel professor Martens, kelle osa selles kõiges oli.

Näituse kuraator doktor Arthur Eyffinger, Haagi rahupalee raamatukogu kunagine juhataja, sealse Martensi büsti avamise eestvedaja, rea rahukohtuteemaliste artiklite ja väljapanekute autor, esines näituse avamisel lühikese ettekandega.

Eyffinger nimetas Martensit oma aja väljapaistvaks diplomaadiks, kes ühtlasi oli inimõiguste eest võitleja. Ta osales 40 aasta vältel kõigil diplomaatilistel konverentsidel ja saavutas 1899. aastal esimeste sõdimist puudutavate reeglite vastuvõtmise.

Martensi klausel on kasutusel siiani ja sellel põhimõttel rajaneb rahvusvaheline õigus. Martens ei pooldanud sõdimist, vaid pani ette jätta probleemi lahendamine rahvusvahelisele vahekohtule. Nii hoidis ta ära Vene-Jaapani sõjaga (1904-1905) samal ajal Vene-Suurbritannia sõja puhkemise.

Just Martens veenis USA magnaati Andrew Carnegiet rahastama rahupalee ehitust Haagis.

Martensi tagasitulek

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi nimetas näitust Martensi koju tagasi jõudmiseks ja avaldas lootust, et selle väljapaneku kaudu õpitakse tundma rahvusvaheliselt tuntuimat pärnakat ja tema panust maailma ajalukku.

Kivimägi tõdes, et linn on Martensile kui Pärnu aukodanikule võlgu. Kindlasti arutatakse, kas seni nimeta väljakust saab Martensi väljak ja kuidas linnakodanikud selle vastu võtaksid.

Port Artur Grupi üks omanikke Viljo Vetik meenutas, et kümme aastat tagasi tutvustati Martensit Pärnus Jaan Krossi loomingu kaudu. Krossile lubati, et Martensit ei unustata.

President Lennart Meri on öelnud, et kui Pärnus hakatakse püstitama ausambaid, siis kõigepealt Martensile. Vetikul pole kahtlustki, et Pärnu kesklinnas peaks olema Martensi-nimeline väljak.

Näitus Port Artur 2 kolmandal korrusel jääb avatuks kaheks kuuks ja on tasuta.