/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Pärnu aukodanikule Friedrich Fromhold Martensile pühendatud näituse avamisel pidigi jutuks tulema, miks on viibinud seni nimeta väljaku tema järgi nimetamine. Pärnu linnapeal Toomas Kivimägil on õigus kahelda, kas rahvas võtab Martensi-nimelise väljaku omaks. Kuulda on, et rahvasuus nimetatakse seda Port Arturi platsiks.
Hämmastav, kui kaua võib üks nimi – Port Artur – vastu pidada. Rahva hulgas Port Arturiks nimetatud hoonesse koguti Kaug-Itta (seal oli vägev kindlus Port Artur) saatmiseks mobiliseeritud, kuid nende sõjasõit jäi pooleli, sest enne lõppes sõda. Ja selleski oli Martensi käsi mängus.
Martensile pühendatud näitusel võiks avada külalisteraamatu, milles inimesed saaksid väljendada oma suhtumist väljaku nimesse.
Teine servi seisma jäänud algatus oli muuta linna tunnuslauset. Linnavolikogu aseesimees Jüri Kask pakkus ”Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”. Pärnu Postimehes arutelust asja ei saanudki. Üllataval kombel kiputi olema selle vastu, et Pärnu rõhutaks oma rolli Eesti omariikluse saavutamisel. Ent sellegi teemaga peab sügisel edasi minema ja volikogu võiks siin väheke eluvaimu näidata.
Kolmas ”pisiasi” ulatub 2009. aasta märtsi viimastesse päevadesse, kui teenistusest arvati välja Eesti mereväe laev Wambola. Just selle laevaga sõlmis Pärnu linnavalitsus 27. oktoobril 2000 koostöölepingu, mille kohaselt ”Wambola kannab Pärnu vappi laeva sümbolina ja laeva meeskonna ning rahva ühtekuuluvuse ja usalduse tähisena”. Pärnu kunagine vapilaev on määratud saama vanarauaks.
Eelmisel linnavalitsusel ununes mereväega kokkulepe sõlmimata ja nii polnud hansapäevade ajal vähimatki põhjust oodata sadamasse külla uut Pärnu vappi kandvat sõjalaeva. Kui õige ajaks need asjad korda?
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)