Juhtkiri: Ebaühtlane koolipõld

Foto: Pärnu Postimees

Nagu ikka enne õppeaasta algust saab tänavugi näpuga järge vedada, milliste koolide õpilased riigieksameid sooritades ülejäänutest edukamad olid. Koolide edetabeli koostamisse võib suhtuda soosivalt või trotsiga, kuid mingi pildi see Eesti haridusmaastikust siiski annab.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kinnitusel on koolide reastamise aluseks konkreetsete eksamisoorituste põhjal saadud kõige tõenäolisemad hinnangud eksamisooritajate tegeliku võimekuse kohta. Seega, ega tõepärasemat või täpsemat tabelit, mis õpilaste ja õpetajate tööle hinnangu annab, olemas ei ole. Kuigi mõndagi näitab lõpetanute kõrgkooli sissesaamise protsent, viib riigieksamite tulemuste järgi reastamine tegelikkusele lähemale.

Üsna oodatult leiab kõigi Eesti koolide pingerea esimese 20 hulgast ehk tippude seast kolm Pärnu kooli: Sütevaka humanitaargümnaasiumi (7.), ühisgümnaasiumi (17.) ja Koidula gümnaasiumi (20.). Võrreldes eelmise aastaga, on Sütevaka ja Koidula tulemus veidi paranenud, kuid ühisgümnaasium pisut allapoole nihkunud. Paari koha võrra kõikumine pole siiski määrava tähtsusega.

Kõlab nagu spordivõistluse tulemus? Jah, kuid erinevalt spordist, kus tippklass võtab oma ja ülejäänud suurde mängu ei pääse, lasub koolide pingereas raskus hoopis tabeli keskel ja tagumises pooles. Kui Pärnu Ülejõe gümnaasium platseerub 111ndaks, pole sellest hullu midagi, aga kurb on leida siinne Hansagümnaasium 171. ja Vene gümnaasium lausa 192. kohalt, sest eelkõige viitab see väga suurele lõhele, mis Pärnu koolide vahel valitseb.

Pilt pole parem maakondagi vaadates, sest liiga paljudel Pärnumaa gümnaasiumidel ja keskkoolidel pole üleriigilise pingerea esimesse poolde jätkuvalt asja. Olenemata sellest, kuidas edetabelitesse suhtuda, näitavad need jätkuvalt suurt ebaühtlust, mis kahjuks ei paista kuhugi kaduvat.