Vindi Volli: Uuel aastal uue hooga

Vindi Volli. Foto: Pärnu Postimees

Nojah, ühe aastakese realiseerimisaeg sai jälle otsa ja kes väga tahtis, poetas uue ostukorvi. Teadmata, kui palju selles säilitusaineid on, kas tema rasvaprotsent vastab tööinimese kurnatud organismi vajadustele ja kas tuleb hoida pööningul või külmikus. Ja oleks siis veel, et igaüks võiks kaks või kolm tükki võtta. Ei! Seisad leti ees ja meenub tumepunane aeg, kui ainult veterinaaridele pool kilo mandariine jagati ja talongi ette näidates vaid ühe seebi tohtis osta. Täielik õiguste rikkumine.

Või kui päris ausasti öelda, oleksin mina eelmise aastaga elumerel meelsasti edasi purjetanud, polnud tal häda midagi. Linnas läks elu aina rahulikumaks, kuna elanike arv kogu aeg kahanes ja kaineid turiste polnud eriti näha. Ma arvutasin isegi välja, et kui sihuke tendents jätkub, elavad Pärnus 100 aasta pärast ainult Volli, Ärmiine, Veeliks ja Leonora, mis iseenesest oleks väga hea tulemus.

Kähku-raudtee ehitus pole samuti omale hoogu sisse vändanud, rahval hea tore veel hulk aega õuenurga pärast kähmelda ja ametnike kõrvu hõõguma hõõruda. Looduse kaitsjatel aga haruldaste vihmaussikeste pesapaiga säilimise nimel riigikassast rublasid karmanisse pumbata. Sest kes ei kakle, see ei vahukoort söö, nagu üks vangimajas vaba aega viitev isik tabavalt ütles.