Wagneri uurija Glasenapp oli Pärnus kooliõpetaja

Peeter Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carl Friedrich Glasenapp (1847-1915).
Carl Friedrich Glasenapp (1847-1915). Foto: Internet

Liivimaa mees Carl Friedrich Glasenapp oli sündinud Riias 29. septembril 1847 kooliinspektor Friedrich Glasenappi ja ta abikaasa Emilie (sündinud Kuhlmann) pojana. Riia kreiskooliinspektori (direktori) pojale oli haridustee mõnes mõttes vähemalt ideaalis ette kirjutatud, sest Riia kubermangugümnaasiumi lõpetamise järel läks noore Glasenappi tee Tartusse ülikooli, kus ta õppis 1867-1872 võrdlevat keeleteadust.

Pärast viit aastat Tartus tuli ülikoolilõpetajal otsida töö ja Glasenappist sai 1873. aastal Pärnu gümnaasiumi õpetaja. Pärnu periood oli talle aktiivne eneseleidmise periood, sest siin leidis ta ka oma eluõnne.

Glasenapp abiellus 1874 Henriette Rambachiga. Me ei oska öelda, mis oleks võinud saada ajutisest pärnakast Glasenappist, kui ta oleks veel pikemaks Pärnusse jäänud, kuid abiellumise järel otsis noorpaar võimalust asuda Riiga ja 1875 lahkuski Glasenapp Pärnu gümnaasiumi õpetaja kohalt.

Wagneri-armastus Riiast

Riias tegutses Glasenapp kohalikus Riia tütarlaste gümnaasiumis ülemõpetajana (1875-1904), andes saksa keelt ja kirjandust. Seejärel oli ta dotsent Riia polütehnikumis, õpetades 1898-1912 tulevastele inseneridele ja arhitektidele samuti saksa keelt ja kirjandust.

Tasub uurimist, millal Glasenapp innustus Richard Wagneri loomingust, kuid on selge, et Riias sai temast helilooja suur austaja ja üks esimesi üldtunnustatud Wagneri biograafe. Kuigi hilisemad uurijad süüdistavad Glasenappi isegi fanaatilises Wagneri austamises, mis sundinud teda suurmehe elu kõigi värvikate episoodide uurimisel asuma kaitsepositsioonidele, kus ta on püüdnud esineda pigem Wagneri advokaadina.

Glasenappi Pärnusse asudes oli Wagner saanud just 60aastaseks ja aasta enne seda oli ta asunud elama Bayreuthi. Wagneri saamisele maailmanimeks aitas kaasa seegi, et tema elukaaslane oli Cosima, kelle isa oli niisama kuulus helilooja ja klaverikunstnik Ferenc (Franz) Liszt.

Richard Wagneri kuulsus hakkas saavutama veel suuremat kõlapinda just pärast 1876. aastat, kui Bayreuthis avati Festspielhaus. Wagner on muusikaajalukku läinud mehena, kes suutis oma mõtete realiseerimiseks rajada spetsiaalse muusikahalli, kus sai akustiliselt rahuldavalt realiseerida oma hiigelprojekte, mis tavaliste teatrite lavadele ei mahtunud. Wagneril oli palju õnne, sest tema hullude ideedega tulid kaasa inimesed, kes olid võimelised neid selle aja kohta ulmelisi kavatsusi teostama. Toetajate hulgas oli Baieri kuningas. Wagnerit tabas elus palju ebaõnnestumisigi, kuid Bayreuthi teatrimaja tasandas need valud.

Muljetavaldav looming

Eks see pannud Riia inimesigi meenutama, et neil oli olnud õnn selle suurmehega samas linnas elada. Wagneri tuntust Riias ei seganud seegi, et suur helilooja oli Riiga pigem ebameeldivuste eest peitunud. On vana tõde, et suurvaimude igapäevaelu, mis jääb väljapoole loomingut, pole sageli sugugi nii ilus ega pilvitu, kui me ehk endale tahame tunnistada.

Wagner polnud oma argiprobleemidega sugugi mingi erand muusikute maailmas. Riias sai aga kunagisest Pärnu gümnaasiumi õpetajast Glasenappist aktiivne väljaande Bayreuther Blätter kaastööline, ta kuulus Riia Wagneri seltsi (Rigaer Wagner-Verein) asutajate hulka ning oli pikka aega selle eesotsas.

Nagu kirjutab Margarete Anders oma raamatus ”Balten in Bayern und Bayern im Baltikum” (1988), on imestamist väärt, et nii suur Wagneri austaja ja tunnustatud uurija ei reisinud teadaolevalt kordagi Baierimaale, et ise lähemalt uurida neid kohti, kus helilooja veetis oma viimased aastad.

Bayreuth pole unustanud tänada Wagneri biograafi Riiast, valides Glasenappi oma aukodanikuks. Kuigi Wagner oli Bayreuthi sisserändaja, võttis see linn Wagneri omaks kui lihase poja.

Glasenappi uurimused Wagneri elust ja loomingust leidsid auväärse koha nii helilooja talendi austajate raamaturiiulitel kui olid väga kõrgelt tunnustatud kolleegide-uurijate hulgas.

Glasenappi looming on tõesti muljetavaldav, aastatel 1876-1911 ilmusid temalt järgmised raamatud, mis sageli mitmeköitelised: “Richard Wagners Leben und Wirken” (kaks köidet, 1876-1877), “Wagner Lexikon, Hauptbegriffe der Kunst- und Weltanschaung Richard Wagners (mit H. von Stein, 1883)”, “Wagner-Encyklopädie” (kaks köidet, 1891), “Das Leben Richard Wagners” (kuus köidet, 1894-1911).

Viimasena mainitud teos ilmus hiljem inglise keelde tõlgituna ja on mõjutanud väga tugevasti Wagneri uurimist ingliskeelses maailmas. Suurvaimu maailmanimeks saamisel on biograafidel mängida ülisuur roll. Nüüdseks on Bayreuthi Festspielest saanud rahvusvaheline kultuurifenomen.

Wagneri loomingu austajad tulevad kõikjalt maailmast Bayreuthi nagu moslemid Mekasse. Tundub uskumatu, et Wagneri Festspiele pileteid on fännid nõus ootama kümme aastat! Just nii pikk on praegu piletijärjekord.

2010. aastal võiksime Liivimaal uhked olla, sest selle aasta Bayreuthi staardirigent on lätlane Andris Nelsons, kellele Saksa press kuulutab maailmatasemel karjääri. Oma teenistuse eest gümnaasiumiõpetaja ja Riia polütehnikumi dotsendina tõusis Glasenapp Vene impeeriumi ametnike teenistusredelil isegi riiginõuniku seisusse. Carl Friedrich Glasenapp suri Riias 67aastaselt 1. aprillil 1915.

Märksõnad

Tagasi üles