/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Tuleval aastal kannab Tallinn koos Turuga Soomest Euroopa kultuuripealinna nime ja “Tallinn 2011” reklaamid hakkavad tasapisi jõudma Pärnussegi. Kahjuks on aga juhtumas see, mida võis karta juba siis, kui Tallinn kultuuripealinnaks valiti: poliitika üksnes ei varjuta kultuuripealinna tiitlit, vaid sõidab sellest teerullina üle.
Kultuuripealinna projekti algul juhtinud Mikko Fritze on nüüdseks Sihtasutusest Tallinn 2011 lahkunud ja selle juhatusse kuulub ainsa liikmena Tallinna kunagine aselinnapea, keskerakondlane Jaanus Mutli. Eelmisel nädalal lahkus ametist Tallinn 2011 turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Neeme Kari. Sotsiaaldemokraat Kartin Saks teatas sel nädalal oma otsusest lahkuda sihtasutuse nõukogust ja kõneldud on isegi programmijuhi Jaanus Rohumaa võimalikust taandumisest.
Arvestades, et järgmisel aastal, kui Tallinn kultuuripealinna tiitlit kannab, toimuvad riigikogu valimised, ei olegi suurt imestada, miks Keskerakond seda kindlalt oma haardes hoiab. Häälteenamuse, keerutamise ja süüdistamisega saab igast (sise)vastasest jagu. Nagu näiteks Rohumaa puhul, kes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütles selgesti ja õigesti, et kultuuripealinnade nuhtlus on poliitilised intriigid.
Omaette küsimus on, mida mõtleb Katrin Saks, kes Tallinn 2011 nõukogust lahkumise järel agaralt nii Keskerakonda kui sotside juhti Jüri Pihli arvustama asus. Suure tõenäosusega seisab sellegi taga valimiseelne kampaania, mis Saksa puhul on suunatud eelkõige erakonnasiseste võitluste võitmiseks.
Kahju, et ettevõtmine “Tallinn 2011” kujuneb vääramatult poliittsirkuseks, mida reklaamlause “Kultuur kutsub!” asemel iseloomustab “Kultuur kustub!”. Kultuuripealinna tiitel ei kuulu ainult Tallinnale, vaid kogu Eestile. Selles valguses tuleb siiralt kahjatseda, et Tartu sellest aust pealinna kasuks omal ajal ilma jäi.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)