/nginx/o/2010/08/27/423381t1hddca.jpg)
Peagi lähevad paljud noored ülikooli tarkust taga nõudma. Sellega avaneb neile võimalus taotleda riiklikult tagatud õppelaenu. Paraku ei mõtle kõik laenu võtjad hoolikalt läbi, kas ja kui suures ulatuses laenu tegelikult vaja on.
Piret Suitsu: Õppelaen vajab kaalumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30 000kroonine laenusumma ei tundu iseenesest teab mis hiiglaslik. Kui aga mõelda sellele, et paljud õppelaenu võtnud tudengitest kasutavad pankade pakutavat lihtsat võimalust saada laen kõigil õpinguaastatel automaatselt kontole, kasvab laenusumma näiteks kolmeaastase õppekava puhul juba 90 000 kroonini. Pärast kooli lõpetamist tähendab see tööturule sisenejale ligemale 1500krooniseid igakuiseid makseid ja nii kuus aastat järjest.
Paljud noored ei tea, et intresse tuleb võetud laenusummalt tasuma hakata kohe, mitte siis, kui kogu laenu tagasi maksma hakatakse. See tähendab, et esmase õppelaenaja puhul võetakse intressisumma laenust kohe maha. Edaspidi tuleb aga laenuvõtjal igal sügisel ühekordse maksena tasuda viis protsenti laenujäägilt. See tähendab, et teise kursuse tudeng, kel laenu 30 000 krooni, maksab sügisel ligikaudu 1500 krooni, kolmanda kursuse üliõpilane, kel laenu 60 000, aga juba ligi 3000 krooni.
Kui õpingud nominaalajast pikemaks venivad, tuleb laenujäägilt viis protsenti maksta igal sügisel kuni laenu tagasimaksmise alguseni. 90 000kroonise laenusumma puhul tähendab see umbes 4500 krooni aastas.
Varem toetas riik paljusid õppelaenu võtnuid, riigi palgal olijate laenusummat kustutati maksehaaval, kuni inimesed avalikus sektoris ametis olid. Samuti kustutas riik poole noore lapsevanema laenust, kui kooli lõppedes kasvas peres alla viieaastane laps. Järgmise lapse sünni korral kustutati ülejäänud laenust taas pool.
Masu on paraku soodustused ajalukku saatnud, ehkki need, kel õigus laenu kustutamisele tekkis enne vastavat otsust, saavad soodustust edasi kasutada, tänavused koolilõpetajad-laenajad aga mitte.
Sama saatus ootab 2010. aastast maksusoodustust, mis võimaldas tuludeklaratsioonis tagasi taotleda õppelaenuintressidelt tasutud tulumaksu.
Kergendust pakub noortele peredele võimalus peatada laenu tagasimaksmine lapse kolmeaastaseks saamiseni, sel ajal tasub intressimakseid pangale riik. Väeteenistuses noormeeste puhul kehtib sama.
Laenusaaja surma korral ja 80-100 protsenti püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab täies ulatuses tagasi riik. Et riigi abi kasutada, tuleb panka avaldus teha, automaatselt midagi kehtima ei hakka.
Ehkki õppelaenu saamine on muudest pangalaenudest oluliselt lihtsam, ootab pank selle puhul tagatist, milleks sobib kas kinnisvara või kahe eraisiku käendus. Näiteks ei saa õppelaenuvõlglaseks sattunud käendaja võtta laene, sõlmida mobiiltelefoni liitumislepingut, samuti võib piiratud olla mis tahes muude tehingute tegemine.