Rahandusministeeriumi äsja avalikustatud suvise prognoosi kohaselt taastub Eesti majandus arvatust kiiremas tempos. Sellel dokumendil on kaalu, sest just suvised näitajad võetakse aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel.
Juhtkiri: Majandusrindelt vastuoluliselt
27. august 2010, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal oodatakse majanduskasvuks kaks ja edaspidi kolm-neli protsenti. Kui tänavu mõjutab majanduskasvu tugevnenud välisnõudlus, siis 2011. aastast hakkab suurenema sisenõudlus.
2011. aasta sisenõudluse kasvuennustus võiks olla tagasihoidlikum, sest selleks ajaks on meile tulnud euro, kuid tööpuuduse määr jääb endiselt üle 15 protsendi. Sisenõudlust peaks ennekõike mõjutama rahva ettevaatlik rahakulutamine. Rahandusministeerium näeb lähiaastatel sissetulekute varasemast jõudsamat kasvu, mis tavakodaniku silmapiirile veel kuidagi ei küüni. Lähiaastate palgakasv 2,6-4,2 protsenti vaevalt aitab niipea korvata masu-aegset varudest elamist.
Riigikontroll seevastu leidis ettevõtlustoetuste auditi aruandes, et meie firmade tootlikkus ja ekspordivõime ei ole toetuste mõjul märgatavalt paranenud. Peamisi probleeme paistab olevat süsteemi jäikus ja tegelikele vajadustele mittevastavus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt tuli oodatult valuline reageering. Ülesehitamisel olevat teistsugustest alustest lähtuv süsteem ja see pole jõudnud hakata mõju avaldama.
Rahandusminister Jürgen Ligi seevastu tunnustas riigikontrolli tööd. Tema arvates saab hakata riigieelarvest eraldama ettevõtlusele lisatoetusi siis, kui on välja töötatud terviklik ettevõtluspoliitika. Huvitav, mis poliitikat aeti aastail 2004-2009, kui ettevõtteid toetati ligi 7,4 miljardi krooniga? Olgu see pealegi valdavalt Euroopa Liidu raha, selle tuulde lennutamine polnud sugugi õige.