Eri esitajad, „The Hunger Games: Mockingjay - Part 1 OST“

Foto: PP

Olen alati suhtunud skeptiliselt filmide ja arvutimängude soundtrack’idesse kui eraldi plaatidesse. Olenevalt žanrist on enamik heliribasid nii või naa kas pehmete soulilugude ja ballaadide või John Williamsi stiilis klassikalise muusika kogumikud. Vahel harva satub filmi kogumikule mõne parajasti promo vajava artisti originaallugu, mis on seal põhiliselt selleks, et vananevale lauljale comeback’i tõotada või noore popikooni norgu vajunud müüginumbreid turgutada.

Ent vahel harva juhtub, et mõne filmi (või arvutimängu) soundtrack teeb silmad ette vaat’ et põhiteosele endale. „Näljamängude“ filmisaaga heliribad on selles osas alati hästi silma paistnud. Kui eelmistel soundtrack’idel paistsid silma teiste seas sellised korüfeed nagu Patti Smith ja Arcade Fire, siis kolmanda filmi heliriba on oma käe järgi kokku pannud Lorde.

Sealjuures ei ole Lorde’i puudutus mitte Midase kuldne needus, vaid miski, mis annab plaadile küll ühtse kontseptsiooni, aga ei dikteeri seda. Soundtrack’il teevad kaasa veel sellised artistid nagu Bat For Lashes, The Chemical Brothers ja Grace Jones.