2015. aasta lind viu

Hiireviu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viud meenutavad väikesi kotkaid ja on looduskaitse all. Eestis pesitseb kolme liiki viusid: hiireviu (Buteo buteo), herilaseviu (Pernis apivorus) ja karvasjalg-viu (Buteo lagopus).  

Kõige tavalisem pesitseja on Eestis hiireviu. Neil on väga erinev sulestik. Lõuna pool on heledama, põhja pool šokolaadipruuni sulestikuga linnud. Põhja- ja Ida-Soomes elab hiireviu alamliik, kellel on isesugune punakas sulestik.

Hiireviud pesitsevad kogu Euroopas ning Siberi taigast Ohhoota mere ja Jaapanini. Neid esineb vastavalt elupaigale mitu alamliiki.

Hiireviud toituvad hiirtest ja madudest. Nad rändavad septembris-oktoobris Põhjamere äärde ja Kesk-Euroopasse. Tagasi tulevad mais.

Hiireviu on Eestis kõige levinum röövlind, kelle üldarvukuseks hinnatakse 5000-6000 paari, kuid Eestis talvitub 200-1000 lindu.                                    

Herilaseviu on suuruselt võrreldav hiireviuga, kuid pea on kitsam ja kael peenem. Heledatel tiivaalustel on tiivanukkidel tugevad tumedad laigud, mida hiireviul ei ole.

Herilaseviu pesitseb nii okas- kui lehtpuudel. Ta muneb kaks pruuniplekilist muna alles juunis. Haudumisperiood kestab 31-37 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 44-48 päeva pärast.

Herilaseviu jõuab Eestisse aprillis ja lahkub septembris. Eestis pesitseb hinnanguliselt 800-1100 paari. Herilaseviu pesitseb kogu Euroopas ja Skandinaavia maadest kuni Kaspia mere ja Kesk-Aasiani.

Herilaseviu toitub herilastest ja kimalaste vastsetest.                  

Karvasjalg-viu ehk taliviu on veidi suurem kui hiireviu. Ta alatiivad on heledad, peaaegu valged, saba valge musta äärisega nagu noorel kaljukotkal. Taliviul on kombeks õhus tiibadega veheldes rabelda. Niimoodi varitseb ta mügrisid ja lemminguid. Seda lennuviisi harrastab hiireviu harva, herilaseviu aga mitte kunagi.

Karvasjalg-viu on tavaline kogu põhjalas, ta pesitseb tundratel ja polaaraladel. Eestis on karvasjalg-viu läbirändaja ja talvituja. Peamiselt talvitub Kesk-Euroopas, Eestis talvitub 10-100 lindu.

Kevadränne toimub märtsis-aprillis, sügisränne septembris-oktoobris.