/nginx/o/2016/01/20/4890215t1h864d.jpg)
Eesti rahva tee sõnastas Jakob Hurt ligi poolteist sajandit tagasi, seades meile ülesande saada suureks vaimult. Oleme selle eesmärgi nimel kõvasti pingutanud. Täna on taas kord kohane mõelda hariduskorralduse alusdilemmale. Kas haridus on individuaalne või sotsiaalne väärtus?
Aasta-aastalt on suurenenud kutseharidussüsteemi paindlikkus ja avatus. Kutsehariduse populaarsus maakonnas kasvab, kutsekooli astumisel tuleb arvestada konkursiga. Pärnumaa kutsehariduskeskus on näidanud häid tulemusi kvaliteedijuhtimise alal, lühikese ajaga on kool kiiresti arenenud. Haridusasutuse moto “Kutse heast koolist” töötab.
Hoolimata põhikoolilõpetajate arvu langusest, püsib õppijate arv kutsekoolides stabiilne. Euroopa tõukefondide toel on Pärnumaa kutsehariduskeskuse töö- ja õpikeskkond aasta-aastalt nüüdisajastunud.
Alusharidus laob tugeva vundamendi kogu edasisele haridusele. Laste arv maakonna 45 lasteaias kasvab järjepidevalt. Kui koolide puhul räägime koolivõrgu optimeerimisest, siis lasteaedades on olukord vastupidine: viimastel aastatel on avatud ja lähiajal avatakse lasteaedu, rääkimata lisarühmadest olemasolevates lasteasutustes. Oktoobris avatakse Sauga vallas Tammiste lasteaed, mis oluliselt leevendab lasteaiakohtade probleemi linna lähiümbruses.
Üldhariduses seisab ees huvitav ja teguderohke aeg. Rakenduvad põhikooli ja gümnaasiumi seadus ning uued õppekavad. Õppekavauuendus keskendub õpilase kui indiviidi arengule. Teineteisest on eraldatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Eri kooliastmete eri eesmärgid seavad raamid õppe- ja töökeskkonnale ning õpetajatele. Sellega seonduvalt tõuseb teravalt esile koolivõrgu korrastamise vajadus.
Koolivõrk vajab korrastamist
Õpilaste arv maakonnas langeb, koolivõrk vajab korrastamist. Praeguse õpilasarvuga arvestades ja murelikult rahvastiku muutusi jälgides tuleb tõdeda, et 51 üldharidusasutust on Pärnumaa kohta selgelt palju. Haridus- ja teadusministeeriumis on valminud Pärnumaa koolivõrgu analüüs, mis kätkeb soovitusi muutusteks haridusmaastikul.
Nimetatud analüüsi baasil on mõistlik algatada Pärnumaa haridussüsteemi arengukava koostamine. Selle dokumendi sünni eeldus on kohalike omavalitsuste koostöö ja tahe vaadata tänapäevast kaugemale.
Rohkem kui õppekava mõjutab õpilase arengut õpetaja isiklik eeskuju. Käesolevast aastast keskendub riiklik järelevalve üldhariduskoolides pedagoogide kvalifikatsioonile, atesteerimisele ja täienduskoolitusele.
Õpetajate arv maakonnas kahaneb seoses õpilaste arvu vähenemisega. Olen kindel, et kool peab kajastama läbilõiget ühiskonnast. Seal peab töötama nii noori kui eakaid, nii mehi kui naisi.
Väga murelikuks teeb õpetajate vanuseline struktuur. Põlvkondade vahetus hariduspõllul pole sujuv, noore õpetaja kooli jõudmine on endiselt tõsine probleem. Valdav osa õpetajatest on ületanud 50. eluaasta piiri (39,5 protsenti), 12 protsenti neist on pensionieas. Alla 30aastased on vaid seitse protsenti Pärnu maakonna õpetajatest. Samal ajal ma tunnustan õpetajate tööd. Eri testide, tasemetööde ja eksamite tulemused näitavad, et laste kooliteadmised on head.
Kõik kulutused tuleb üle vaadata
Üha enam pöörame tähelepanu just huviharidusele, sest huvide arendamine on ülitähtis. Usun, et paljud lapsevanemad lähtuvad kooli valikul huvihariduse kättesaadavusest piirkonnas. Tegemist on isiksuse arengu lahutamatu osaga.
Eelmine aasta algas omavalitsustele vaidlustega huvihariduse rahastamise üle. Kitsastes majandusoludes tuleb arvestada kõikide kulutuste ülevaatamisega. Olen seda meelt, et väljatöötatud lahendused ei ole kelleltki võtnud võimalusi, pigem pakkunud uusi väljundeid investeeringute näol.
Hea meel on tõdeda, et kohe valmib Pärnus tehnikamaja ning järge ootab ökomaja ehitus. Rõhutamist väärib, et tegemist on Pärnu linna ja Pärnumaa omavalitsuste liidu ühise investeeringuga, mille elluviimist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Omavalitsuste juhte, kes suudavad sõlmida selliseid kokkuleppeid, tunnustan igati ja toon eeskujuks ülejäänud maakondades.
Uus kooliseadus rõhutab tugiteenuste tähtsust ja õpilaste hariduslike erivajadustega arvestamist õppekorralduses. Koolide tagasisideküsitlused on näidanud, et Pärnu õppenõustamiskeskusel on hea maine ning pakutav teenus kvaliteetne. Sealsete spetsialistide abi on kasutanud kõik maakonna haridusasutused. Samal ajal on probleem spetsialistide vähesus maapiirkonnas. Siingi tuleb tõhustada haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd.
Rakendub noorsootöö seadus, kus rõhuasetus on noorte kaasamisel ja poliitilise aktiivsuse tõstmisel. Maakonnas on asutud moodustama noortevolikogusid, suurenenud on avatud noortekeskuste arv ja tunnustamist väärib omavalitsuste panus nende arendamisel.
Ilmunud on koguteose “Pärnumaa” I ja II osa, mis on kingitud kõikidele koolidele. Oleks tore, kui koguteoses sisalduv väärtuslik teave jõuaks aineõpetajate vahendusel maakonna õpilasteni. See on pärnumaalaste kasvatamise seisukohalt ääretult oluline.
Hea lugeja, laste koolisaatmise kõrval tuleb mõelda eneselegi. Pideva enesetäienduseta muutub iga haridus peagi mälestuseks. Ajakoi ei jäta ühtegi söögiaega vahele. Samuti ei tohi hetkekski unustada, et kõikidest asjadest, mida kannate, olulisem on teie näoilme. Jaapani vanasõnagi ütleb, et õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad. Ilusat kooliaasta algust!