Toomas Kivimägi: Tarkus on saatusest suurem

Toomas Kivimägi
, Pärnu linnapea
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Foto: Ants Liigus

Päevast, mil mina 1. septembril õpilasena üle kooliläve astusin, on möödunud üle kahe aastakümne, ent 1. septembri (ootus)ärevus pole ikka veel kusagile kadunud. Piisab näha tänaval jalutavaid koolijütse, lillekimp käes, ranits seljas, kui hinges kõik süttib.

Minule on see päev tähtsuselt teine, meie riigi sünnipäeva järel. Seepärast on siiralt kahju, et riigikogulaste tahte kohaselt pole 1. september enam kohustuslik lipupäev. Oleks ju koolijütsidel ülimalt uhke kõndida tänaval, sinimustvalged kahel pool teed lehvimas. Nende pärast! Mina heiskan ja kutsun kõiki heiskama riigilipu tänasel tarkusepäeval austuse ja lugupidamise märgina oma laste ja riigi vastu. See on igaühe õigus.

Peagi lõppev suvi on olnud Pärnule helde. Vahemere parimate kuurortide ilmasid ega rahvarohkust pole Pärnus ammu olnud. Aga helde on suvi olnud hariduspõllul kündjatelegi.

Paari päeva eest avasime Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppehoone, mille maksumus koos sisseseadega küündis 83 miljoni kroonini. Kutseharidus vähemalt Pärnus on saanud või saab kohe-kohe noortele in’iks, sest tegemist oli juba teise suuremahulise investeeringuga Niiduparki. Enamgi: õppekorpuse avamisel andsin üle ehitusloa, mille linnavalitsus oma istungil samal päeval väljastas. Uue auto- ja metallitöö õppehoone püstitamiseks. Paari nädala pärast avame Pärnu loodus- ja tehnikamaja tehnikamaja (maksumus ligi 17 miljonit krooni). Kui sellele lisada Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse uue ja eriilmelise hoone rahastamist tagav otsus (maksumus umbes 55 miljonit krooni), oleks patt nuriseda.

Väga rahul olen Koidula kooli ujula remondi üle, mille tulemusena arusaamatult ja tühjana seisnud iseenesest väga hea väljanägemisega ujula taas kasutusse võetakse. Tralli lasteaia ühe tiiva remondiga saame valmistada rõõmu 16 perele, kellel tekib ootamatu-oodatud võimalus oma laps lasteaeda saata.

Lõpetasime koolide sihtasutuse tegevuse. Vältimaks liigset bürokraatiat ja kulutusi, me formaalselt seda ei likvideerinud (sinna jääb tööle osalise koormusega juhatuse liige ja veidi ostame raamatupidamisteenust), aga otsustatud ja tehtud ümberkorraldustega hoiame linnarahva raha kokku kolm miljonit krooni aastas. Kümne aastaga 30 miljonit krooni!

Koolid saavad ise oma hoonete ja majandamise üle otsustada. Seni kehtinud paralleelsüsteem (osa koole oli sihtasutuse all, osa mitte) oli äärmiselt ebaratsionaalne ja mõttetult kulukas sihtasutuse poolelt vaadatuna.

Igas arvamusloos peaks olema tükike õpetust või soov. Traditsioonilisi koolialguse soove on korratud aastast aastasse ja kuigi nende aktuaalsus ega tähenduski pole kusagile kadunud, siinkohal üks ebatraditsiooniline soovitus õpilastele.

Kallid õpilased, vaadake vähem televiisorit! See seebikate, märulite või minu armastatud spordiülekannete tulv, mis naelutab inimesi tundideks televiisori ette, on küll põnev ja mugav, ent ei asenda kunstiringi, raamatut ega jõusaali. Televiisori varjukülje kohta on väga tabavalt ja mõtlemapanevalt öelnud Jaan Tätte, Eesti rahva kõige armastatum inimene sel suvel: “Kui ma vaatan televiisorit, toimub kõik minu silme ees ekraanil, aga minu peas ei toimu midagi. Ent kui ma loen raamatut, siis minu ees raamatulehekülgedel ei toimu iseenesest midagi, ent kõik toimub minu peas!“ Raamat arendab, televiisor ehk parendab. Rahvusringhäälingu nõukoja liikmena märgin, et ma ei pea selle üleskutsega silmas ETVd, mille programm on valdavalt hea. Jätkem rohkem televiisoritunde pensionipõlveks.

Kallid õpetajad, teie käes on meie laste tulevik rohkem kui ei kellegi teise käes! Te olete ainsad, kes on õpetatud lapsi kasvatama. Meie oleme lapsevanematena pigem iseõppijad. Rääkimata tundidest, mis meie lapsed on teie hoole ja silma all, võrreldes sellega, mida meie saame selleks pühendada (pühendame). On suur rõõm, et te olete saanud sellega kenasti hakkama.

Üks on see, mida me ise, õpetajad, haridus- või linnaelu korraldajad, endast arvame. Hoopis olulisem on, kuidas me väljast paistame. Seepärast kordan südantsoojendavat pealkirja 24. augusti Postimehest: “Tallinna, Tartu ja Pärnu eliitkoolid püsivad kaljukindlalt riigieksamite edetabeli tipus”.

Õnnelikku uut kooliaastat lastele ja lastevanematele! Õnnelikku kooliaastat teile, auväärt õpetajad ja koolijuhid!

Copy

Märksõnad

Tagasi üles