Sööni-Villemi talutoa seinal ripub mandoliin. Perepoeg Ants Tiido ei tea öelda, kas see on ikka seesama pill, mida tema isa enne sõda Kaitseliidu orkestris mängis, aga oma muusikaande on ta küllap temalt pärinud.
Tellijale
Valla bussijuht tinistab kodus kitarri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Vanasti oli Koonga koolis tugev puhkpilliorkester, mina olin baritoni peal ja kui sõjaväkke võeti – tankiväeossa –, pandi mind muusikaroodu, abidirigent oli eestlane,” seletab Ants, kuidas pillimänguoskus talle Nõukogude armeeski kasuks tuli.