/nginx/o/2010/09/02/426168t1hcc4e.jpg)
Reiu-Paikuse tervisekeskuse rajamise esimene etapp lõpeb täna õhtul Reiu raudteesilla avamisega, terviklahenduse valmimiseni loodetakse jõuda paari-kolme aastaga.
Raudteesild vuntsiti spordi hüvanguks üles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal askeldas raudteesillal kümmekond ehitusfirma Sa.Met töötajat, kes täna õhtul pidulikult avatavale sillale andsid viimast lihvi, külvates muruseemet, kinnitades laudist ja paigaldades käsipuid.
“Põhimõtteliselt tuli vana sild karkassini lahti võtta, suure osa töödega nullist alustada,” ütles Margus Randmäe Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusest. Tema veab ühes Pärnumaa spordiliidu projektijuhi Vahur Mäega tervisekeskuse projekti vabatahtlikult.
Kolme omavalitsuse projekt
Juulis liikluseks suletud sillal puhastati ja värviti teraskonstruktsioonid, uue krohvkatte said betoonosad ning rajati uued peale- ja mahaminekuteed. Remondi käigus vahetati välja silla katend ja käsipuud, mis tehti varasemast pikemad ja turvalisemad.
Vaid kergliikluseks mõeldud raudteesilla projekti maksumuseks kujunes 1 013 285 krooni, millest põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) toetus moodustas 90 protsenti, ülejäänu lisasid omaosalusena Paikuse ja Tahkuranna vald ning Pärnu linn. Tööde tellija oli MTÜ Silla Külaselts.
Randmäe jutu järgi jõudis silla renoveerimine ideest lõpptulemuseni üllatavalt kiiresti.
“Esmaspäeval saime info PRIAst toetuse taotlemise võimaluste kohta ja reedel oli taotlustähtaeg, terve projekt tuli kokku kirjutada napi nädalaga,” tõi Randmäe näite. Raha eraldamise järel kulus silla uuendustöödeks kaks kuud.
Sild avatakse pidulikult täna kell 18, kui sõna saavad projektis osalenud omavalitsuste esindajad, mängib puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele ja toimub tervisesportlaste osalustasuta ühismatk.
Jooksjad, käijad-kepikõndijad ja jalgratturid on oodatud retkele raudteesillalt Raeküla parklasse ja tagasi, igale matka läbinule kingitakse mälestuseks avasündmuse erimärk.
Samuti loositakse osalejate vahel välja priipääsmeid homme õhtul Pärnu spordihallis toimuvale Eesti-Hollandi võrkpalli valiksarja mängule ja päev hiljem asetleidvale kümnendale Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksule.
Randmäe jutu järgi on raudteesilla valmimine tervisekeskuse projekti esimene etapp ja juba käesoleval kuul soovivad eestvedajad kokku kutsuda jaanuaris eesmärgi saavutamiseks ühiste kavatsuste protokolli sõlminud Pärnu, Paikuse ja Tahkuranna esindajad, et järgmiste sammude suhtes kokku leppida.
Koostöös erasektoriga
Huvi ettevõtmise vastu on näidanud Sindi linngi, mis võiks toetada tervisekeskust talvel lumekahurite ja rajatraktoriga, mis sealsel suusaraja tegijal juba olemas on.
“Peame mõtlema juriidilise keha, tõenäoliselt sihtasutuse loomisele. See hakkab projektide kirjutamise ja nendele rahastuse leidmisega tegelema ning edaspidi koos Reiu puhkekeskusega tervisekeskust haldama,” ütles Randmäe. Samuti on vaja palgata projektijuhid.
Tervisekeskuse teise eestvedaja Mäe kinnitusel on projekt kolme omavalitsuse ühendamise kõrval hea näide era- ja avaliku sektori koostööst. Sest ehkki neilt on korduvalt küsitud, kas raudteesilla renoveerimine ja keskuse arendamine pole Reiu puhkekeskuse tegevustingimuste parandamine, säästab tegutseva eraettevõtja kaasamine miljoneid kroone uute olmeruumide ehitamise arvelt.
“Reiu puhkekeskus on pakkunud abi näiteks valgustuse rajamisel, mitte ei oota, et nende eest kõik ära teeksime,” kinnitas Mäe.
Rajatakse kahe väravaga kompleks
Tervisekeskuse visiooni järgi saab ligi 60 000 elanikuga Pärnu, Paikuse ja Tahkuranna piirkond 2013. aastaks nüüdisaegsete terviseradade võrgustiku. Aastakümneid tervisesportlaste lemmikpaigaks olnud metsarajad varustatakse infoviitadega ja valgustatakse osaliselt. 3- ja 5kilomeetrise terviseraja kõrval võetakse uuesti kasutusse unustuse hõlma vajunud 10 kilomeetri pikkune loodusõpperada ning keskuse kahe peavärava – Raeküla parkla ja Reiu puhkekeskuse vahele rajatakse kunstlume tootmise võimalusega rada.
“Ideaalis kujuneks nii, et inimesed, kes soovivad sportimisel olmeteenuseid, nagu riietusruumid ja pesemisvõimalus, saavad rajale siseneda Reiu puhkekeskuse poolelt ja teised, kes nendest ei hooli, Raeküla parklast,” selgitas Mäe.
Olenevalt sellest, mis kavandatust ellu viia õnnestub, on Reiu-Raeküla tervisekeskuse hind 10-20 miljonit krooni. Raeküla radadel spordib nii talvel kui suvel 500-700 inimest päevas ja nende hulk kasvab pidevalt.