Taaratrall jäi tagasihoidlikuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ehkki suuremat tunglemist taara vastuvõttude ümber pühapäeval ei täheldatud, leidus siiski neidki, kes pudeleid koormatäite kaupa kohale vedasid.
Ehkki suuremat tunglemist taara vastuvõttude ümber pühapäeval ei täheldatud, leidus siiski neidki, kes pudeleid koormatäite kaupa kohale vedasid. Foto: Urmas Luik

“See on parem, pange niimoodi kirja, et Jevgeni ütles, et parem on,” õpetas pärnakas Jevgeni, kuidas tuleb suhtuda sellesse, et nüüd taara eest sordist ja suurusest sõltumata varasema nelja või kaheksa asemel kümme senti makstakse.

Ei, Jevgeni polnud pühapäevase hinnatõusu ootuses taarat kõrvale pannud. Tal ei kogunevat pudeleid nii palju, et nende ladustamine ära tasunuks. “Mul on vähe taarat: ainult üks,” koukis ta naeru pugistades kilekotist plekkpurgi ja söötis selle Tallinna maantee Säästumarketi taaraautomaati.

Paar kaheliitrist plastpudelit ja mõni plekkpurk üle õla sätitud spordikotis, taara vastuvõtu punkti jõudnud Eili ei hakanud samuti kombineerima ega pandipakendi hinna tõusust kasu lõikama. Kõik, mis kätte jäi, lasi ta esimesel võimalusel ringlusse tagasi. Nagu laupäeval, nõnda pühapäevalgi – hinnast sõltumata. “Minul ükskõik,” ütles naine.

Märksõnad

Tagasi üles