Lugemisaasta tuletab meelde, et raamatute lugemine on nauding

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

On lugemisaasta ja sel puhul tutvustab Pärnu keskraamatukogu kojulaenutusosakond tuntud pärnakate lugemissoovitusi. Nimelt uurisid raamatukogu töötajad, millised on nägu- ja nimepidi tuttavate pärnumaalaste viimased lugemiselamused või -soovitused.

Lugemisaastal tahetakse meelde tuletada, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest: raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe.


(:)kivisildnik, kirjanik ja kirjastaja:

Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Tooeos-Orglaan “Eesti muinasjutud I:1 Imemuinasjutud”, Olavi Ruitlase “Naine”, Jüri Kolgi “Barbar Conan peeglitagusel maal”, “Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kaitse”, Herbert Zbigniewi “Luuletused”, Vladimir Sorokini “Opritšniku päev” ja Marcin Œwietlicki “Kaksteist”.


Annely Akkermann, Pärnu abilinnapea

Pakuksin välja mõne väga hea raamatu, mis võib-olla ei ole bestsellerid.

Curzio Malaparte “Kaputt”. Raamat räägib Teisest maailmasõjast Saksamaa ja Itaalia sõjakorrespondendi silmade läbi. Kui võtta aega lehekülgede pikkustesse kirjeldustesse langemiseks, hakkab kuulma brokaadi kahinat Poola kindralkuberneri salongis.

Karl Ristikivi “Inimese teekond” on õhtune luuleraamat. Minu raamatul on ümbrispaber juba kaunis pehmeks kulunud ja nii mõnigi luuletus on pähe jäänud.

Doris Lessingi “Kõige ilusam unelm” kõneleb eri kultuuride ja väärtuste läbipõimumisest. Massiivne teos räägib 20. sajandist, mil tehnoloogia ja transpordi areng on muutnud maailma väikeseks.

Claes Andressoni “Kaksteist aastat poliitikas” on tuntud poliitiku sisevaade ning pretensioonitud mõtted poliitikast.


Kati Murdmaa, kirjanik

Margaret Mitchelli “Tuulest viidud”, Jeremy Narby “Kosmiline siug”, Zecharia Sitchini “Kosmiline kood”, Sofi Oksaneni kõik raamatud, Paulo Coelho “Brida”, Tiina Laanemi “Väikesed vanamehed”, kogu Ernest Hemingway ja Erich Maria Remarque’i looming.


Kristjan Puusild, “Elu jooksu” mõtte algataja

Elulooraamat, mis mind kõige enam on inspireerinud: Carl Gustav Jungi “Mälestused, unenäod, mõtted”. Inimesele, kes soovib mõista tänapäeva maailma: Jean Baudrillardi “Simulaakrumid ja simulatsioonid”, Juri Lotmani “Kultuur ja plahvatus”. Inimesele, kes otsib olemise, enese ja jumala vahelist suhet: Friedrich Nietzsche “Nõnda kõneles Zarathustra”, Soren Kierkegaardi “Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned”. Inimesele, kes otsib ennast teise kaudu või teist enese kaudu: Marion Woodman, Robert Bly “Kuningneitsi” ja Paulo Coelho “Zahir”.


Andres Metsoja, Pärnu maavanem

Minu arvates on ajatu teos Anton Hansen Tammsaare “Tõde ja õigus”. See on lugu, mis elab ja hingab ning millest on võimalik ikka ja jälle avastada midagi uut või tuletada meelde unustatud vana. Kahtlemata julgen soovitada Andrus Kivirähu “Mees, kes teadis ussisõnu”, aga sellega ilmselt ei üllata kedagi.

Anatoli Nekrassovi teos “Elavad mõtted” on raamat uuest maailmavaatest. Seal on juttu sellest, mis või kes on jumal, peale selle üldharivaid arutlusi, mis puudutavad demokraatiat ja kodumaa-armastust.


Ela Tomson, Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja

Raamatuid, mida soovitada, oleks ju väga palju, valisin mõne uuema, mida olen tõepoolest hea meelega lugenud ja mis püsivad meeles oma elamuslikkuse poolest: Tõnu Õnnepalu “Paradiis” ja “Flandria päevik”, Birgid Keenani “Diplomaatiline pagas”, Maimu Laretei-Evequozi “Sealpool Alpe”. Erilise elamuse jättis “Paradiis” ja nii mõnusat huumorit kui “Diplomaatilises pagasis” pole tükk aega kohanud.


Heli Tooman, Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud

Loetud on palju ja soovitust väärivaid raamatuid palju. Raamat on ju parim kingitus. Kui vajasin ilusat ja eestimaist kingitust väliskülalisele, ostsin Harri Ilvese ja Lia Virkuse (ka Maire Suitsu) kauni ja väärt raamatu “Eesti köök. Estonian Cuisine”. Pean lisama, et ostsin teisegi - iseendale - ja tunnen sellest suurt rõõmu.

Teisena soovitaksin soojalt Leele Välja “Jalutaja teejuht. Pärnu”. Pärnu on vapustavalt kaunis ja huvitav linn, paraku tunnevad pärnakad oma kodulinna väga kehvasti. Kuna olen aastaid tegutsenud giidina, saan kinnitada, et olen näinud kohalike elanike suurt avastamisrõõmu ja üllatust, kui mul on olnud võimalus neile linna tutvustada. “Jalutaja teejuht” on ilus ja väga huvitav abiline oma kodulinna avastamiseks ja tundmaõppimiseks iseseisvalt, oma pere, sõprade või külalistega. Seda saab ikka ja jälle kasutada, endale jalutusmarsruute koostada ja kodulinna nautida.


Valter Parve, Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud

Soovitan suunata laps lugema seda, mis aitab temas kasvatada headust. Universaalset retsepti ilmselt pole. Hiljutises päevalehes oli foto poisist, kes oli kooliteel peatuse teinud, et konnad turvaliselt üle autotee aidata. Ma küsiksin selle poisi vanematelt ja õpetajatelt, milliseid raamatuid on ta lugenud. Ja ma paneksin sinna kõrvale tiigis kudevaid konni kividega pilduva poisi lugemisvara, et kas on erinevust märgata.

Eelmisel aastal lugesin läbi Kersti Kreismanni, Elle Kulli, Kihnu Virve ja Juhan Viidingu elulooraamatu, tänavu Marju Lauristini oma ja neid kõiki söandan teistelegi soovitada.

Nooruses loetu mõju olulisust arvestades toon esile Oskar Lutsu “Kevade”, Alexandre Dumas’ “Kolm musketäri” ja Jaroslav Hašeki “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”.

Peaasi, et lapsed üldse midagi tundeid arendavat loeksid. Kardan, et ainult internetis elamine ja suhtlemine nüristab vaimu ja kahandab noorte valmisolekut oma eluga õnnelikult toime tulla.


Herdis Elmend, Maarja-Magdaleena gildi perenaine, aasta naine 2009

Mina soovitan raamatukoguga sõbraks saada ja jääda: avastada siinsed huvitavad inimesed, näitused, kontserdid, jutupajad. Seigelda riiulite vahel ja võtta näppu mõni raamat kas või ainuüksi sellepärast, et kaanevärv on ilus. Avada see teos täiesti suvalise koha pealt ja lugeda näiteks sellest, kuidas röövlitütar Ronja harjutas kuristikust mitte allakukkumist. Kas ja kuidas raamatutarkusi kasutada, jäägu igaühe enda otsustada.


Kristiina Kupper, Pärnu linnaaednik

John Steinbecki “Hommiku pool Eedenit”, Erich Segali “Armastuse lugu”, Nathaniel Hawthorne’i “Tulipunane kirjatäht”, William Somerset Maughami “Kogutud novelle ja jutustusi” I-III.

Muidugi on head raamatud Alexandre Dumas’ “Krahv Monte Cristo”, Andrus Kivirähu “Jutud” ja Sigrid Undseti “Kristiina Lauritsatütar” (mille järgi ma nime sain), aga neid on vahest paljud lugenud.


Mihkel Ulman, kirjanik

Siin on osa lemmikuist: Janusz Korczaki „Kuningas Macius Esimene“ ja „Kuningas Macius üksikul saarel“, Otfried Preussleri “Krabat“, Fjodor Dostojevski ”Kuritöö ja karistus“ ning “Märkmeid surnud majast“, Knut Hamsuni „Victoria“ ja Guy de Maupassanti „Üks inimelu“.


Carmen Mikiver, Endla teatri näitleja

Lemmikuid on palju, annan teada, mis kohe meelde tuleb läbi aegade: Mahatma Gandhi “Minu elu”, Juhan Liivi “Ööl on üheksa poega”, Carlos Castaneda raamatud, Rabindranath Tagore “Gitandzali” ja “Aednik”, Barbara Belfordi “Oscar Wilde. Vaieldamatu geenius”, Juhan Viidingu “Kogutud luuletused”, Maurice Maeterlincki “Tarkus ja saatus”, Gavriil Trojepolski “Valge Bim Mustkõrv”, Ernest Hemingway “Kellele lüüakse hingekella”.


Riina Müürsepp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor

On raamatuid, mida olen lugenud rohkem kui kord: Linda Howardi “Härra täiuslik”, Margaret Mitchelli “Tuulest viidud”, Maeve Harani “Tangot tantsitakse kahekesi”, Arthur Hailey “Lennujaam”, Jaan Krossi “Wikmani poisid”, Alexandre Dumas’ “Krahv Monte-Cristo”, Arthur Blochi “Murphy seaduste täielik kogu”, Agatha Christie teosed, näiteks “Sinise rongi mõistatus”.


Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea

Minu lugemissoovitused on kahjuks mõjutatud minu huvist ajaloo vastu ja seetõttu võib tunduda soovitus ühekülgne. Praegu on lõpetamisel Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu”. Soome autori käsitlus meie maa ajaloost on huvitav just seetõttu, et autor vaatab seda väljast ja veidi teise nurga alt (kindlasti objektiivselt!), kui meie oma ajaloolaste ülevaated on koostatud. Aasta alguses sai läbi loetud Toronto Lennuväepoiste klubi koostatud kogumik “Igavesti noored - mälestusi ja meenutusi Teisest maailmasõjast tänapäevani”. Teise maailmasõja ajal värvati nad Saksa sõjaväe lennuväe abiteenistusse ja saatus paiskas nad üle maailma. Mulle tundub, et raamat on sümboolne mälestussammas neile noortele, kes tollal sõjakeerisesse sattusid. Pärnakatest lugejatel soovitan kindlasti lugeda Ago Pajuri ja Aldur Vungi kirjutatud ajaloolist ülevaadet “Rahvusriigi sünd Pärnumaal (1917-1919)”. See põhineb faktidel ja on väga ülevaatlik revolutsiooni eelsetest-järgsetest sündmustest ning inimestest.

Kergemast kirjandusest on viimase poole aasta jooksul pihku sattunud vaid Mihkel Raua menuromaan “Musta pori näkku”. Hästi loetav noorteromaan, isiksuse kujunemise lugu, veidi nostalgiat ja äratundmisrõõmu minuealisele lugejale. Oma mahlakas keelekasutuses veidi vulgaarne, nagu noored vahel on. Soovitan.
 

Märksõnad

Tagasi üles