Kurikuulus sarivägistaja Guntars Kaziks lootis politseilt saada 3000 eurot hüvitist, kuna teda oli konvoeerimisbussis sõidutatud turvavööta, kuid kohus leidis, et hüvitise maksmiseks pole alust.
Pärnust pärit sarivägistaja ei saanud politseilt loodetud hüvitist
9. veebruar 2015, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaziks taotles hüvitist mittevaralise kahju eest, mis kaebuse järgi on talle tekitatud väärikuse alandamisega ja ohutusnõuete rikkumisega tema transportimisel Tartu vanglast Tartu arestimajja ja tagasi ning Tartu vanglast Tartu kohtumajja ja tagasi. Kaebaja leidis, et tingimused tema transportimiseks kasutatavas sõidukis olid ebainimlikud ja alandavad, kuna isiklik ruum sõiduki üksikkambris oli alla 0,8 ruutmeetri. Üksikkambris puudus turvavöö, kamber suleti sõidu ajaks ja kaebajal puudus võimalus õnnetuse korral sealt välja pääseda, seisis kaebuses.
Tartu halduskohus leidis lõppeval nädalal siiski, et pole tõendatud kaebajale mittevaralise kahju tekitamine ja politsei tegevuse õigusvastasus. Kohus ei jaganud kaebaja seisukohta, et kaebaja saatmisel oleks rikutud ohutusnõudeid ja kaebaja inimväärikust.
"Kaebaja saatmised ei kestnud ühelgi juhul üle kümme minuti. Kohus luges kaebaja väite saatmise käigus inimväärikuse alandamise võimalikkusest mitteusutavaks ainuüksi saatmiste marsruutide lühiduse motiivil. Saatmine toimus alarmsõidukitega, mistõttu luges kohus eluliselt mitteusutavateks kaebaja väited ohutusnõuete eiramisest saatmisel ainuüksi sel motiivil, et alarmsõidukite puhul on reisijate ohutuse tagamise taset tavapärase turvavarustuse kõrval kõrgendatud alarmsõidukile ainuomaste tehniliste vahenditega," märkis kohus.
Liiklusseaduse järgi peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud üksnes sõidukites, millel on turvavöö. Kaebaja transportimisel kasutatud saatebussid olid läbinud tehnoülevaatuse.
Kohus leidis, et kinnipeetava vedamine saatebussiga on iseenesest vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, sest esineb palju objektiivseid põhjusi, miks kinnipeetavat tuleb ühest vanglast või asukohast teise toimetada. "On ilmselge, et maanteetransport on kinnipeetava saatmiseks ühe linna piires ainuvõimalik transpordivahendi liik. Samuti on ilmselge, et ka saatmise käigus peavad olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimise põhimõtted ulatuses, milles see on saatebussis mõeldav ehk kinnipeetava üle peab olema võimalik teostada järelevalvet, peab olema võimalik järgida eraldihoidmise printsiipi ja nii edasi," märikis kohus.
Ühtlasi märkis kohus, et kehtivast õigusest ei tulene miinimumnõudeid saatebussi iga reisija põrandapinna suuruse suhtes.
Lätist pärit sarivägistaja Guntars Kaziksi õigeksmõistmine 17aastase neiu vägistamises ja mõrvas jõustus lõplikult mullu suvel, samal ajal peab mees siiski eelmiste kuritegude eest pikki aastaid vanglas veetma.
Nii Tartu maakohus kui ja ringkonnakohus leidsid, et 47aastase Kaziksi süü 2006. aasta veebruaris kadunuks jäänud neiu mõrvamises pole tõendatud. Eelkõige seetõttu, et neiu saatus on seni kindlalt teadmata. Kuna Lõuna ringkonnaprokuratuur Tartu ringkonnakohtu õigeksmõistva lahendi peale enam kassatsioonkaebust ei esitanud, jõustus Kaziksi õigeksmõistmine lõplikult.
Kriminaalasjas oli tuvastatud, et kaduma jäänud neiu otsis tööd lapsehoidjana. Samuti puudub vaidlus selles, et Kaziks pakkus tööotsimise kuulutusi avaldanud naistele tööd lapsehoidjana, kuigi tegelikkuses tal hoidmist vajavat last ei olnud. Samuti on tõendamist leidnud, et kadunud neiu ja Kaziks suhtlesid lapsehoidmise teemal SMSide kaudu ja kohtusid 13. veebruaril 2006 kella 17 paiku Tartu kaubamaja juures. Asitõendite alusel pole aga võimalik tuvastada nendevahelise vestluse sisu, märkis ringkonnakohus.
Samuti on tuvastatud, et viimati nägi kadunud neiut 14. veebruaril 2006 kella 17 ja 18 vahel Tartu bussijaamas tunnistaja, kelle ütluste kohaselt pidi neiu sõitma Elvasse last hoidma. Alates samast õhtust ei ole neiut nähtud. Kriminaalasjas aga puuduvad igasugused tõendid, et ta oleks Elvasse suunduva bussi peale läinud. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Kaziksi ja neiu kohtumist viimase kadumajäämise õhtul Elvas või mis tahes muus kohas.
Kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, kus viibis süüdistatav 2006. aasta 14. veebruari kella 17st kuni järgmise päeva kella 2.30ni. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et kõik esitatavad versioonid, kus või kellega Kaziks nimetatud ajavahemikul viibis, on võimalikud ja ühtlasi oletuslikud.
Samuti leidis ringkonnakohus, et kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kuidas neiu oletatav vägistamine ja tapmine toimus, ei ole võimalik Kaziksi süü tõendatuse põhjendamisel tugineda süüdistatava varem ja hijem toimepandud seksuaalkuritegude viisile. Tõendite puudumise tõttu ei ole võimalik teha järeldusi kuritegude asjaolude kokkulangemise kohta ega järeldusi kuriteo toimepanemise kohta sama isiku poolt. Ringkonnakohtu arvates tähendaks see olukorda, kus isik tunnistataks süüdi näiteks varguses vaid sellel alusel, et ta on varem varastanud.
Tartu maakohus mõistis alaealise neiu mõrvas ja vägistamises süüdistatava Kaziksi õigeks tunamullu 19. novembril.
Prokurör tugines süüdistuse tõendamisel Kaziksi suhtes varem tehtud kohtuotsustele, tunnistajate kaudsetele ütlustele ja süüdistatava varasema kuritegeliku käitumise mustrile.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Guntars Kaziksit 2006. aasta veebruaris teadmata kadunuks jäänud 17aastase Reili Huigi vägistamises ja mõrvas. Neiu jäi kadunuks, kui sõitis õhtusel ajal Tartust bussiga süüdistatavaga kokkulepitud kohta, et tutvuda viimase olematu viieaastase lapsega, kes Kaziksi valeväidete järgi vajas töövälisel ajal lapsehoidjat.
Kuigi kannatanu surnukeha ei ole leitud, esitas prokuratuur Kaziksile süüdistuse kaudsete tõendite alusel. Süüdistuse järgi meelitas Kaziks alaealise tütarlapse talvisel ajal planeeritult kõrvalisse kohta, kus astus temaga tahtevastaselt sugulisse vahekorda ja hiljem tappis kannatanu kuriteo varjamiseks.
Algne vägistamissüüdistus oli Kaziksile esitatud alaealise vägistamises. Lõuna ringkonnaprokuröri Toomas Liiva hinnangul ei leidnud aga kohtus tõendamist see, et Kaziks oleks kuritegu toime pannes olnud teadlik kannatanu alaealisusest. Seetõttu taotles prokurör kohtuvaidluses süüdistatava süüdi tunnistamist vägistamises.
Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Kaziks keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast ja politsei oli sunnitud mehe süütõendite puudumisel vabadusse laskma.
2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Ta sai karistuseks 15 aasta pikkuse vangistuse. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.