Enn Auksmann: Ilmalikud ja kiriklikud matused

Enn Auksmann. Foto: PP

Eesti Vabariigi põhiseaduse 40. paragrahv kinnitab, et meie riigis on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus, see tähendab vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult ja eraviisiliselt täita usutalitusi, kahjustamata avalikku korda, tervist ja kõlblust. 41. paragrahv rõhutab sedagi, et igaühel on õigus jääda truuks oma veendumustele ja kedagi ei tohi sundida neid muutma.

Inimeste suust sageli kõlav väljend “Meie põhiseaduse järgi on riik ja kirik lahutatud” meenutab ENSV konstitutsiooni, mille 50. paragrahv ütles tõesti, et “Eesti NSVs on kirik lahutatud riigist ja kool kirikust”.

Eesti Vabariigis ei mõisteta usuvabadust negatiivselt, vaid positiivselt. Nii nimetab kirikute ja koguduste seadus oma ülesandena sätestada kord igaühele põhiseadusega tagatud usuvabaduse teostamiseks. Usuvabadus ei tähenda ainult seda, et igaühel on vabadus uskuda, mida tahab, vaid riigil on kohustus aidata kaasa, et igaüks saaks oma usuvabadust teostada, ja tagada selleks kohane kord ja võimalused.