Hallipäise Antoni südameasi lahenes

Foto: Andres G. Adamson

Anton on vanaisasse. Too tõi samuti igal riigi või pere tähtpäeval laualipu välja. Kuid vanaisaga on üks suur erinevus: Anton on poole oma elust rassinud kaugel Siberis, vanaisa ei saanud Baltimaadest kaugemale. Pealegi ei elanud vanaisa oma elu nii keeruliseks.

Kui sõbrad Antonile külla tulevad, toob ta tõepoolest lipu lauale. „See on sul justkui südameasi,“ naeravad siis sõbrad ja tunnistavad, et nemad ei viitsi lipuga jännata. Võiks ju, aga Antoni juures on sel kohe suurem tähendus – läheb südamesse, tuletab Siberit ja koduigatsust meelde.

Oma kahe sõbraga on Anton puuda soola koos ära söönud ja ollakse kui üks pere. Siberissegi mindi koos ja mõeldi ühtemoodi: teenime mõne aasta head raha, siis padavai! koju tagasi. Külmal maal maksti töö eest rohkem.