/nginx/o/2015/02/20/3787241t1h889d.jpg)
Pärnu Viikingi taastusravikeskuse siseõue kerkiva vee- ja saunakeskuse ehitus jõudis eile sümboolse sarikapeoni. Sümboolseni seepärast, et Viiking Saaga nimelise kompleksi katust ei hoia üleval sarikad, vaid katuseks on seintele ja postidele toetuv betoonlagi.
Kuigi sarikasõrestikku 1000-ruutmeetrise veekeskuse kohale ei tule, tähistati sarikapidu traditsioonilise kuusepärja panekuga sellegipoolest. Märkimaks, et hulk töid on ühel pool ning edasi minnakse juba veekeskuse sisetöödega.
Viikingi ainuomanik Toivo Ninnas tõdes ehitusjärjest kõneldes, et ega tulevase veekeskuse sisemust veel uudistama pääse. “Laiendust saab praegu ainult ümbritsevatest korpustest vaadata,” sõnas ta.
Algavad sisetööd
Tõepoolest, varem Viikingi sisehoovi, nüüd aga kerkivasse veekeskusesse avanevatest akendest ei paistagi muud kui tihe metallpostide meri, mis toestab uhiuut katust. Ajutised toed võetakse hiljem mõistagi ära. Siis algab 250ruutmeetrise basseinikehandi valamine ja edasi tulevad juba siseviimistlustööd.
Kuna bassein pole klassikaline nelinurkne ujumisbassein, vaid lookleb veekeskusesse loodavate kaljunukkide vahel otsekui ehtne veekogu, on selle tegemine ehitajatele paras katsumus.
150 inimest mahutavas basseinis pakuvad vaheldusrikast veemõnu vastuvoolujõgi, massaa˛iistmed, kosk ja muud atraktsioonid.
Basseini ilmestab saar, kuhu saab mööda silda. Saarekesel töötab madala temperatuuriga saun ehk sanaarium.
Peale suure basseini mahuvad veeparki atraktsioonidega lastebassein, Jaapani bassein, kolm mullivanni, soojendusega lesimisistmed, massaa˛iduid, külma vee lähker, baar ja viis eri tüüpi sauna: sanaarium, auru-soolasaun, kuum kadakane Soome saun, niiske Soome saun ja vaba õhu iglusaun veekeskuse katusel.
Kõik Viiking Saaga veeatraktsioonid valmistab ja paigaldab OÜ Oma Ujula.
Taastusravikeskuse seniste korpustega ei ole uus hoone veel ühendatud, see võetakse ette ehituse viimases järgus.
Ninnase jutu järgi on talv ehituse peatöövõtjat AS Paide MEKi soosinud ja välitööd on nüüdseks ühel pool.
Kui ilmataat teebki külma, ei sega pakane enam ehituse kulgu, kuna hoonekarp on kinni ja küte sees.
Lõpufaasi jääb Viiking Saaga pärli – kõrghaljastusega katuseaia rajamine. Katuseaed ei ole suur roheline muruplats, vaid liigendatud ja paikneb eri tasapindadel. Vee- ja saunakeskusest pääseb sinna keerdtreppi pidi.
Veekeskust kroonib aed
Aia on projekteerinud maastikuarhitekt Kati Niibo. Tema visiooni kohaselt katab katust põhiosas kukehari ja aiaservadesse paigutatakse kõrgemad rohevormid. Taimede istutamiseks kaetakse katus 20–25 sentimeetri paksuse mullakihiga.
Aed tuleb liigirohke, nagu üks silma rõõmustav haljasala olema peab. Siia pannakse kasvama pihlakas, tipmine puksrohi, väike igihali, südajas tiarell, teravaõieline kastik ja Jaapani enelas.
Rohelise vahel leiab koha modernse disainiga valgustatud õuemööbel, mis Eestis on ainulaadne. Terrassile rajatakse minigolfiala, viikingite iglusaun, välikamin ja mänguväljak.
Juunis külastajatele uksed avava Viikingi vee- ja saunakeskuse arhitekt on Riho Jagomägi. Tema loodud on Viiking Saaga liivarannast, grottidest ja kaljunukkidest inspireeritud interjöörgi. Laienduse projekteeris OÜ Projekt O2.
Viikingi tegevdirektori Kairi Lusiku kinnitusel ei ole ehitajate sagin ega masinate müra ülejäänud maja elu häirinud. Pigem tekitab hoovil toimuv klientides huvi.
“Uus vee- ja saunakeskus on omamoodi atraktsioon, mille valmimist külastajad akendest jälgivad,” märkis Lusik.