Kunstnik Vello Paluoja jätkab suurkujude joonistamist

Kõige huvitavam ja keerulisem oli Vello Paluojal sedakorda kujutada eakat proosakirjanikku Elisabeth Aspet. Foto: Urmas Luik

Pärnu kunstnik Vello Paluoja tutvustas eile Pärnu keskraamatukogu esimesel korrusel oma sel aastal valminud kultuuri- ja kirjandustegelaste pastelltehnikas portreesid, tegu on tema autorisarja “Inimesi Eesti kultuuriloos” jätkunäitusega.

Kõnealune väljapanek on teine kultuuri- ja kirjandustegelaste portreede sarjast, mille kunstnik pühendab Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kavandatult järgneb veel kaheksa näitust kuni 2018. aastani.

Pastellmaalide autor, kirjakunstnikuna tuntud Vello Paluoja kavatseb pastellidega joonistada kokku 100 portreed. Valmis on neist 22, millest tosin tehtud viimase aasta jooksul.

Püüab tabada olemust

Näitusel ilmneb, et Paluoja on valinud kujutamiseks peamiselt neid 19. sajandi kirjanduse- ja keeleinimesi, keda on vähem maalitud, kuid kes on jätnud olulise jälje Eesti kultuurilukku.

Näiteks on ta kujutanud folkloristi ja rahvaraamatute koostajat Matthias Johann Eisenit, kultuuri- ja kirjandusloolast Villem Reimanit, luuletaja Karl Eduard Sööti. Seekord on suurkujude seas kolm daami: Elisabeth Aspe kõrval poetess Anna Haava ja luuletaja-prosaist Marie Heiberg.

Osa kultuuritegelastest on seotud Pärnumaaga, näiteks kirjanik August Kitzberg on sündinud Pärnumaal, see on praegune Viljandimaa. Pärnakas on proosakirjanik Aspe, samuti on Pärnumaalt pärit ajaloolise proosa autor Andres Saal, koolikirjanik Mihkel Kampmaa ja kirjanik Ernst Peterson-Särgava.

Valikut suurkujude seast aitas Paluojal teha Pärnu linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg, kes rääkis lahti tegelaste saatuse. “Lõpliku valiku tegin siiski ise. Vaatasin fotosid. Kui see inspireeris mind joonistama, siis võtsin töö ette. Eriti haruldane oli Elisabeth Aspe foto, ta on sellel 65aastane,” rääkis kunstnik.

Eesti rahva muuseumile

Kõige keerulisem oligi Paluojal viimase tosina portree joonistamisel kujutada Aspet ja kirjanik Jaan Oksa. Aspe on eakas daam, Oks aga suri noorelt ja tema väljanägemine oli haiglane. “Omamoodi vaev on iga tööga. Mustvalgest fotost tuleb välja imeda värvid ja olemuslikud jooned,” mainis Paluoja.

Suurkujude sarja esimesed kaks näitust ja 22 pilti keskendusid kirjandusinimestele. “Kuna on lugemisaasta, läks see täppi,” lisas Paluoja. “Järgmised kaks näitust tahan teha muusikutest. Ma ei keskendu ainult Pärnumaa, vaid kogu Eesti kultuuriloos olulistele persoonidele.” Muusikuid on välja valitud taas 22. Paluoja ütles, et kujutab nii heliloojaid ja dirigente kui soliste, instrumentaliste ja pillimeistreidki.

Novembris on autorisarja kahe esimese väljapaneku tööd väljas Eesti kirjandusmuuseumis. Piltide omanikuks saab tulevikus Eesti Rahva Muuseum. “Muidu tekiks mul küsimus, milleks ma neid pilte teen ja kus ma neid hoian. Kui nende sarnasus sobib, saab neid ju kasutada. Värvipilte pole neist persoonidest kunagi tehtud,” märkis Paluoja.

Väljapanek jääb huvilistele vaadata 9. oktoobrini.